Kuidas on võimalik, et rasked rongid tuisule alla vannuvad?
Lumetormi puhul on raudteel kõige haavatavamad kohad pöörangud, millest olulisemad on küll on varustatud elektriliste soojendusseadmetega, kuid mis suurema lumesaju või tuisu korral võivad siiski jäätuda ja mehhanismid ei lülitu ringi, selgitab Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.
Eesti Raudtee 63 jaamas on kokku ligi 1300 pöörangut. Teade rikkest jõuab esmalt liikluskorraldajani, kes informeerib valvetöötajat, kuid ka neil kulub pööranguni jõudmiseni ja selle puhastamiseni teatud aeg. Ekstreemsetes oludes raskendavad töötajate ligipääsu objektidele ka liiklusolud tänavatel või maanteedel ja teede läbitavus.
- Edelaraudtee peab rongiliiklusest tormis tuisupäevikut, mida saab jälgida SIIN!
Talihoolde võimekuse tõstmine ekstreemolusid arvestava tasemeni ja terve talve vältel üleval pidamine, mida tegelikkuses oleks vaja rakendada vaid üksikutel päevadel, on ääretult kulukas. See tõstaks olulisel määral raudtee kasutustasusid ja kajastuks paratamatult ning tuntavalt ka piletihindades.
Pealegi ei anna rohkem kulutamine tõenäoliselt ikkagi kõiki osapooli rahuldavat efekti. On prognoosimatu millises piirkonnas ilmastikuprobleemid tekivad ja millised faktorid rikke likvideerimist täiendavalt mõjutavad. Seetõttu ei ole näha rikkele reageerimisel ajakulu olulist vähenemist, kirjutab Glase.
Eesti reisirongiliikluse seisukohast oli eelmise talve kõige raskem päev 21. veebruar, kui kõikjal Eestis möllas raju lumetorm. Toona jäi hommikune Tallinna-Tartu-Valga diiselrong kuueks tunniks Tallinnas Ülemiste reisijate platvormi juures kuhjunud tuisuvaalu kinni. Ometi oli see kogu eelmise tavatult ekstreemsel talvel üksikjuhtum ning vaatamata sagedastele rasketele ilmaoludele ei katkenud raudteeliiklus Eesti Raudtee taristul tänu ettevõtte töötajate ja palgatud lumekoristusfirmade ponnistustele.
Võrdluseks olgu märgitud, et eelpool kirjeldatud juhtumiga samal ajal katkes Rootsis tormipiirkondades rongiliiklus nädalaks vaatamata sellele, et lume rookimisele kaasati appi isegi sõjavägi.
Päevi kestvaid seisakuid ja rongide arvukaid käigust ärajäämisi oli Soomes, Venemaal ja Lätis rääkimata kogu Euroopast, kus talv näitab oma karmust harvemini, kui meil ja Põhjamaades. Näiteks Poolas seiskus elektrirongiliiklus osadel liinidel isegi kuni kaheks nädalaks. Selle taustal saime Eestis rongiliikluse hoidmisega hästi hakkama, meenutab Glase.
Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!
