Kosmoseturism võib kliimamuutust kiirendada
Uurimistulemuste põhjal tekib aastas 1000 erakosmoselennuga suur kogus musta süsinikku ehk tahmaosakesi, mis jäävad kõrgel stratosfääris püsima, mõjutades atmosfääri tsirkulatsiooni ning osoonikihti, vahendab Novaator Nature Newsi uudist.
Simulatsioonid näitavad, et need muutused võivad põhjustada pooluste lähedal maapinnal temperatuuri tõusu ühe kraadi võrra ning vähendada polaarjääd kuni 15 protsendi võrra.
Californias Los Angeleses asuva Aerospace Corporation’i atmosfääriteadlase Martin Rossi sõnul on kindlad piirid, kui palju inimesed võivad mateeriat orbiidile jätta ilma, et see olulist mõju ei avaldaks.
Kosmoseturism on kiiresti kasvav tööstusharu. 22. oktoobril avati USAs New Mexico osariigis asuvas Las Cruces’is kosmodroom Spaceport America.
Järgneva kolme aasta jooksul plaanivad Virgin Galactic ja teised kosmoseturismiga tegelevad ettevõtted lennutada turiste kosmosesse kuni kaks korda päevas.
Samas otsustas USA eelmisel kuul kosmoselendudega tegelevatele erafirmadele investeeringuteks eraldada 1,6 miljardit dollarit, et edasi arendada kosmosesõidukeid, mis suudaksid viia astronaudid ja saadetised orbiidile.
Kosmoseturismiga tegelevate ettevõtete raketid kasutavad energiaallikana petrooleumi ja vedela hapniku segu.
Samas on Rossi sõnul olemas võimalus, et osa neist, nagu näiteks Virgin Galactic, võtab varsti kasutusele ökonoomsema hübriidmootori, mis kasutab sünteetilise süsivesiniku ja naerugaasina tuntud lämmastikdioksiidi segu.
Samas tunnistab Ross, et need hübriidmootorid emiteerivad rohkem musta süsinikku kui petrooleumi ja hapnikuga töötavad mootorid.
Colorados asuva USA atmosfääriuuringute keskuse atmosfäärikeemiku ja uuringu kaasautori Michael Millsi sõnul kõrvaldavad vihm ja ilmastik need osakesed atmosfäärist, kuid kuna stratosfääris ei ole vihma, siis võivad need seal püsida kolm kuni kümme aastat.
Teadlased uurisid globaalsete kliimamudelite abil, millist mõju avaldab 600 tonni musta süsinikku aastas ühele asukohale, antud juhul Las Cruces’ele.
Rossi sõnul näitasid tulemused, et stratosfääris tekib tahmakiht, mis püsib stardipaigast kümne laiuskraadi ulatuses.
Lisaks sellele jäi umbes 80 protsenti tahmast põhjapoolkerale, levides alale 25° kuni 45° põhjalaiust.
Selline tahmakiht põhjustaks troopikas ja subtroopikas umbes 0,4-kraadilise temperatuuride languse, kuid samas suureneksid õhutemperatuurid poolustel 0,2 kuni 1 kraadi. Ross rõhutab siiski, et täpsema mõju hindamise jaoks on vaja mudeleid edasi arendada.
Tahm põhjustaks troopikas ja subtroopikas ka osoonikoguste vähenemist kuni 1,7 protsendi ulatuses ning selle kasvu polaarpiirkondades 5-6 protsendi ulatuses.
USA riikliku atmosfääriuuringute keskuse atmosfäärikeemiku Simone Tilmes’i sõnul on tulemused üllatavad.
Tema arvates on huvitavaks avastuseks see, et kogu kliimasüsteemi intensiivne mõjutamine ühes asukohas, või ühel poolkeral, võib esile kutsuda suuri muutusi kogu maakeral.
