Linuxist ei saa kunagi edukat tavakasutaja-opsüsteemi
Linux on fenomenaalselt turvaline ja stabiilne opsüsteem, mis tublisti arenenud kasutajasõbralikkuse, jõudluse ja ühilduvuse osas. Paraku pole enam lootustki, et selle menu lauaarvuti-operatsioonisüsteemina oluliselt kasvab.
Windows Vista avalik läbikukkumine ja peamiselt netikasutuseks mõeldud sülearvutite levik (uus platvorm, mis ootas vallutamist) andsid Linuxile võimaluse kasvada. Paraku ei toonud see kasu ja Linuxi turuosa jääb siin 1 protsendi juurde.
Linux Foundationi prognoosid veenavad, et nõudlus Linuxipõhiste serverite järele seljatab lähiaastatel muud valikud. Linux on muutunud ka juhtivaks opsüsteemiks mobiil- ja manusseadmetel tahvelarvutitest telefonide, telerite ja printeriteni (Android, webOS). Aga lauaarvutite maailmas pole sellest loota rivaali Apple'i ja Microsofti toodetele.
Asus otsustas Linuxipõhiste netbookidega õnne proovida, aga valis Xandrosi distro, mis jättis paljus soovida. Teised tootjad tegid samu halbu valikuid, mis andis Microsoftile vajaliku ruumi turuosa XP eluea pikendamisega endale kindlustada. Vista juurest põgenejad kolisid peamiselt Macidele või Windows XP'le. Ja 2009. aasta jaanuaris Windows 7 beeta tulekuga oli Linuxi šanss jäädavalt kadunud.
Linuxi ebaõnnestumine masside tähelepanu pälvimisel ei üllata enamikke asjatundjaid, aga selle põhjused on tihti valesti mõistetud või vähemalt väga valesti sõnastatud. Linux pole "ainult nohikutele", "raske kasutada" või "liiga segane" nagu netikommentaatorid tihti väidavad. Vastupidi, tuntuim distro Ubuntu kasutamismugavus pälvis praktiliselt igalt tuntud tehnikaväljaandelt kiitust ja see pakub Mac OS X'i omaga pea identset menüükujundust.
Linuxile annab surmahoobi hoopis sisupuudus, mille kaks põhitegurit on platvormi killustatus ja avatud lähtekoodi pooldajate kogukonna üldine ideoloogia. (Mõeldud on peamiselt meelelahutuseks meediasisu, milleks inglise keeles on paljutähenduslik väljend content).
Kasutajate ootused on viimastel aastatel märgatavalt muutunud ja PC ei tohi enam meediamasina rollis alt vedada. DVD-esitus ja videostriiming kuuluvad põhinõuete hulka. Nendega ei saa aga Linuxil arvestada.
Avatud lähtekoodiga maailma esindajatele pole mõte digiautorikaitsest vastuvõetav, aga kommertslikud sisutootjad ei taha nende puudumisel Linuxile võimalust anda. Isegi levinud striimingutehnoloogiad nagu Flash toodavad Linuxil viletsaid tulemusi. Platvormi killustatus on lihtsalt nii suur.
Me ei peaks Linuxi suhtes siiski liiga karmid olema. Leidub selgeid märke, et lauaarvuti-opsüsteemid hakkavad üldse kogu täiega tähtsust kaotama. Kõik liigub veebitehnoloogiatele. Ka Linuxi pooldajad peaks rõhuma avatud veebiplatvormidele.
Just see võibki tagada Linuxile menu tavakasutajate seas, kuna HTML5 taoliste asjade kasv aitab luua kasutajakogemuse, mis ei jää teistele platvormidele alla. HTML5 võib selles mõttes olla Linuxi viimane lootus, eeldusel, et probleemid digiautorikaitsega võluväel kaovad. Iroonilisel moel sõltub Linuxi lauaarvutite tulevik Apple'i iOSist, mis ongi juhtiv jõud HTML5 striiminguvahendite arengu taga.
Linuxi teekond on olnud pikk, alates 1992. aastast, kui Linus Torvalds lõi ülikooliprojektina selle esimese kerneli. Aga praegusel hetkel on raske salata, et Linuxil pole Mac OS Xile kannale astumine võimalustki, Windowsist rääkimata.
