Selga sügavad karud hõlbustavad loodusuuringuid

Ameerikas on avastatud, et ülitänapäevane grislide arvukuse määramine raadiosaatjaga kraede ja karvalõksude abil on oma aja ära elanud. On olemas odavam karvakorjamise meetod: karu-uurijad otsivad puutüvedelt sinna kinni jäänud karvu ja uurivad siis neid.

Mõmmikud armastavad end puude vastu sügada ning iga karv kannab kaasas omaniku geneetilist infot. Uus meetod on juba näidanud, et grislide arv on kaks ja pool korda suurem, kui siiani arvati, nii et otseses hävimisohus nad ilmselt ei ole, ehkki vajavad kindlasti ka edaspidi kaitset, vahendab Roheline Värav.

Raadiokraega varustamine ei ole odav ja kerge ettevõtmine, samuti võib see olla ohtlik nii uurijale kui mõmmikule endale. Karukarvade hankimiseks loodud lõksud kujutavad endast mingi karule meeldiva toitaine lõhnaga kohti, kuhu on ümber tõmmatud traat (vaata siia: http://gallery.usgs.gov/videos/19).

Karu otsib lõhna allikat ning poeb traadi alt läbi või ronib sellest üle ja nii jäävad karvad takistuse külge. Ent karud on väga õppimisvõimelised, mõistes peagi, et sellist sorti toidu lõhn on petlik ning süüa sealt ei saa. Nii õpib ta lõksude asukohad kiiresti selgeks ning tulemuse saamiseks tuleks neid pidevalt uude kohta panna ja uut sorti raipehaisuga varustada.

Karvade korjamine puu küljest ei sega karu aga kuidagi: suur karvane kere tahab ikka sügamist ja tundub, et see tegevus mõmmikule meeldib. Siiani on (projekt vältab kolm aastat: 2009-2011) leitud karude karvu umbes viielt tuhandelt puult. Metoodika on kraede ja lõksude paigaldamisest kümme korda odavam ning paistab ka olevat kordades täpsem.