Egiptuse arheoloogid leidsid Ptolemaiose dünastia aegse hoone rusud 331. aastal eKr Aleksander Suure asutatud linnast. Aleksandrias asus kreeka keelt kõnelenud ning kuni kuninganna Kleopatra enesetapuni 300 aastat Egiptust valitsenud Ptolemaiose dünastia troon, vahendab The Guardian.

Nõukogu teates seisab, et tempel arvatakse olevat kuulunud kuninganna Berenike II-le, aastatel 246-222 eKr valitsenud kuningas Ptolemaios III naisele.

Väljakaevamisi juhatanud Egiptuse arheoloog Mohammed Abdel-Maqsood ütles, et avastus võib endast kujutada esimest vihjet kauaotsitud Aleksandria kuningakoja asukoha kohta.

Rusudest leitud Bastetti kujutavate skulptuuride arvukus andis arheoloogi sõnul mõista, et tempel võib olla esimene Ptolemaiose-aegne kassjumalale pühendatud pühakoda Aleksandrias, mis oleks ühtlasi ka tõend sellest, et muistse Egiptuse kassjumaluse kummardamine jätkus ka hiljem Kreeka kultuurist mõjutatud Ptolemaiose-perioodil.

Välja kaevatud varemetest leiti ka teiste muistsete Egiptuse jumalate kujusid, lisas ta.

Egiptuse peaarheoloog Zahi Hawass ütles, et templit võidi hilisemal ajal kasutada kivimurruna, millele viitab asjaolu, et suur hulk kivitahvleid on kaduma läinud.

Tempel leiti Kom el-Dekka rajoonist tänapäevase Aleksandria keskvaksali lähistelt, kust võib leida ka Rooma-aegse amfiteatri ja mõned hästi säilinud mosaiigid.