2,4 miljardit dollarit jagatakse 48 erineva projekti vahel ja lõpptulemusena peaksid valmima peale auute akude veel uudsed elektrimootorite osad ja erinevad elektrisõidukid. Samuti käib rahaeraldisega kaasas  lubadus osta valitsussektori tarbeks tuhandeid tulevasi GM'i, Fordi, Chrysler'i ja mitmete väiksemate tootjate elektriautosid, vahendab Wall Street Journal.

Probleem on siiani olnud selles, et uute akutehnoloogiate arendamine-kasutuselevõtmine nõuab meeletuid investeeringuid ja ettevõtted pole kas olnud võimelised või ei ole soovinud neid kulusid kanda võtta.

Edaspidi on USA valitusel veel kavas toetada elktritanklate võrgu rajamist.

Elektriautode edule võib kaasa rääkida Obama administratsiooni poolt kokku kutsutud autotööstuse komitee/mõttekoja ennustus, et järgmise kümnendi jooksul bensiinihind (vähemalt) kahekordistub.

Käesoleval hetkel arendatakse Massachusetts Institute of Technology laborites elektriautot, mille aku laeb end täis kümne minutiga ja sõidab sellega maha ligi 400 kilomeetrit. Konks on mudiugi selles, et nimetatud kümne minuti jaoks läheb vaja vooluhulka, millest piisaks 20 majapidamise tippvõimsuse tarbeks (350KW/1000A). Samas saab laadida autot ka vooluvõrgust. Auto prototüüp peaks valmima aasta pärast.

Tänase päeva seisuga moodustab miljon ja rohkem krooni maksvast elektriauto hinnast enamiku aku maksumus ja seetõttu on uute ning soodsate akutehnoloogiate arendamine võtmetähtusega küsimus.
Akutehnoloogia tulevased edusammud ei tule kasuks ainuüksi autotööstusele ja selle kõrval ootab uusi avastusi pikkisilmi ka elektroonikatööstus.