Linna alal oleva pinnase uurimisel tegid teadlased kindlaks, et sündmus leidis aset umbes aastal 300 e.m.a., vahendab Eesti Päevaleht BBC uudist.

Hiidlaine põhjuse osas lähevad teadlaste teooriad aga lahku. Osad on seda meelt, et selle võis põhjustada kas hiiglaslik torm või tsunami, kuid mõned teadlased ei välista ka hiiglasliku maalihke või Atlandi ookeani kukkunud asteroidi võimalust.

Tormiteooriat tunnustava geoloog Steven Goodbredi sõnul märgivad sündmust 200 kilomeetri ulatuses piki USA idarannikut maismaal esinevad merelised setted.

"See oli üks põrgulik torm," iseloomustas Goodbred kolleegide poolt taastatud sündmust.

Goodbredi sõnul võis hiidlaine liikuda kiirusega meeter või kaks meetrit sekundis. Teadlased avastasid ka punasavist moodustunud suuri graanuleid, mille tekkimiseks on vaja väga suuri laineid.

Geoloog Bruce Jaffe sõnul on tsunamid Atlandi ookeanis erinevalt Vaiksest ookeanist üsna haruldased.

Columbia ülikooli geoloog Dallas Abbot on aga seda meelt, et hiidlaine võis põhjustada meteoriit, sest tema meeskond leidis katastroofi piirkonnast kõrge temperatuuri tõttu tekkinud elemente.

18. novembril 1929 tabas Newfoundlandi saart pärast maavärinat hiiglaslik tsunami, mida peetakse võimsaimaks tsunamiks, mis teadlaste poolt on Atlandi ookeanil registreeritud. Katastroof nõudis tookord paarikümne inimese elu.

Doktor Goodbredi sõnul oli New Yorgi ala tabanud hiidlaine sama võimas kui 1929. aasta oma, kuid pole võrreldav 2004. aastal Indoneesiat tabanud hiidlainega.