Eesti kloonlehma projekt sai EAS-i rahasüsti

Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste plaan kloonida Eestis ravimvalku lüpsvaid lehmi sai EASilt toetuseks üle 15 miljoni krooni. Kloonvasikate ilmaletulekuni läheb siiski veel aega.

Kava kloonida lehmad, mille piimast saaks eraldada diabeetikutele hädavajalikku insuliini ning üht viljatusravis kasutavat hormooni sai alguse kahe ja poole aasta eest. Seni on töö käinud sobivate rakuliinide väljatöötamise kallal.

„Projekt on üsna ambitsioonikas ja rahataotlus võttis päris kaua aega,“ ütles Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Ülle Jaakma, kes veab projekti koos Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professori Sulev Kõksiga. Kokku läheb projekt maksma 25,9 miljonit krooni, millest EASi toetus moodustab 15,4 miljonit krooni.

Jaakma sõnul on projekti esimene eesmärk töötada välja nii täpne kloneerimistehnoloogia, et protsess oleks igas etapis kontrollitav. Seejärel on kavas kloonida kaks lehma, ühe piimast saaks eraldada insuliini, teisel viljatusravis kasutatavat hormooni.

Hetkest, kui teadlased on valmis saanud kloonitud rakuliinidega embrüod, kulub üheksa kuud, et tulevane kloonlehm vasikana ilmale tuleks. Sealt edasi kulub veel aasta ja kaks kuud, et vasikast omakorda sirguks lehm, kes jääks tiineks ning tooks üheksa kuud hiljem ilmale vasika ning hakkaks piima lüpsma.

Alles siis on võimalik piima analüüsides leida, kas loodetud ravimvalku tõepoolest piimas leidub. Seega on kulub embrüo valmimisest kuni selle hetkeni, mil võib öelda, kas kloonlehma projekt on õnnestunud vähemalt 32 kuud.

Kuid enne veiseembrüoteni jõudmist tuleb Jaakma sõnul rakuliine katsetada hiirte peal, nii on võimalik saada kiiremini teada, kas genoomi lisatud geenid tõepoolest hakkavad soovitud moel tööle ning kas hiire piimas on soovitav ravimvalk olemas. Tulemused peaks käes olema 2014. aastaks.