Mihkel Nestor: kõrge inflatsioon sunnib kokku hoidma
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor räägib seekord paratamatusest, mis energiahindade tõusuga ja inflatsiooniga kaasneb: meil tuleb hakata kokku hoidma, kirjutab Accelerista.com.
Eesti inflatsioon on muutunud ülikõrgeks ja ohustab tõsiselt majapidamiste toimetulekut. Riigi sekkumine on justkui vajalik, ent energiahindade alandamine pole lihtne.
Hinnatõusu veab endiselt energia
Mida kuu edasi, seda uskumatumaid numbreid näitab Eesti inflatsioon. Oodatud aeglustumise asemel on see kuises võrdluses veelgi kiirenenud.
Jaanuaris 11%, veebruaris 12%, märtsis 15% ja nüüd aprillis 19%! Sisuliselt on hinnad ühe aastaga kasvanud sama palju kui eelneva 10 aasta vältel kokku. Ainuüksi märtsiga võrreldes tõusis aprillikuu tarbijahinnaindeks 3,6%, mis oleks tubli tõus ka aastases lõikes.
Äsja Statistikaameti poolt avaldatud detailsemad andmed näitavad, et aina suuremat rolli elukalliduse tõusus omavad toiduained, mille hind aastaga 15% kasvas.
Ent kõige jõulisema panuse hinnatõusu andis taaskord energia, mistõttu tõusid eluasemekulud 60%! Energia on vaieldamatult kallis, ent esmapilgul oli selline tulemus siiski üllatav – aprillikuus olid hinnad maailmaturul veelgi hullemad.
Selle aasta märtsiga võrreldes on näiteks Brenti naftabarrel kuuga odavnenud 9 eurot, TTF maagaas 8 eurot ja kodumaine elektrihind oli Nord Pool börsil suisa 26 eurot soodsam.
Kurja juur peitub aprillis kehtivuse kaotanud energiahindade kompensatsioonimeetmetes, mis lubas inimestel varem maksta vähem kui oli elektri ja gaasi tegelik turuhind.
Kõrged energiahinnad jäävad kestma
Ei tasu loota, et energiahinnad peagi langema hakkaksid. Peamine põhjus on mõistagi praegune geopoliitiline olukord.
Lõppeval nädalal jõudis Euroopa Liit mõneti ehk üllatuslikult otsuseni, et Vene naftast loobumine on võimalik ja vajalik ning seda juba 2022. aasta lõpuks.
Erandid tehti küll Slovakkiale ja Ungarile, kuid nende napp tarbimine Venemaad ei päästa. Võttes arvesse, et varem on Euroopa ostnud umbes poole kogu Venemaa naftatoodangust, on tegemist märkimisväärse löögiga Vene sõjamasinale.
Naftaäri paremini tundvate asjatundjate hinnangul ei ole realistlik, et Vene nafta EL loobumise korral teistesse riikidesse hakkab suunduma.
Lisaks reale tehnilistele takistusele ka seetõttu, et Vene firmadega ei soovi või ei julge nüüd äri teha enam ka nende riikide ettevõtjad, kus Vene nafta otsese embargo all pole.
Mõne prognoosi põhjal saab Venemaa päevane naftatoodang olema seetõttu üsna kiirelt pea 3 miljoni barreli võrra väiksem.
Halvem on see, et samal ajal on teiste naftat tootvate riikide võimekus tootmismahtusid tõsta piiratud. Hetkel on turg selle teadmise veel küllalt rahulikult vastu võtnud, sest suurtarbija Hiina on kimpus koroona ohjamise piirangutega, mis nõudlust madalana hoiavad. Kui sealne nõudlus taastub, näib hinnatõus vältimatu.
Midagi helgemat pole hindade osas loota ka gaasiturul. Kuigi täielik loobumine Vene gaasist tundub sel aastal veel olevat välistatud, soovitakse Euroopas selle tarbimist aasta lõpuks 2/3 võrra koomale tõmmata. LNG abil selle mahu kompenseerimine odav ei ole.
Aeg kokku hoida
Küsimusele, mida peaks kõrge inflatsiooni ja kallite energiahindadega ette võtma, on keeruline vastata. Pikem perspektiiv on ju selge: ei ole suurt vahet, kas kalli energia maksab kinni riik või inimene ise.
Loe täispikk lugu lõpuni tasuta portaalis Accelerista.com.
