„Tänu teile on meil selline koostöö ja püüame ehitada ühtset liitriiki uutel põhimõtetel, et keegi ei solvuks, et areneksid suveräänsed iseseisvad riigid – Valgevene ja Venemaa. Olen kindel, et ka teised endise Nõukogude Liidu vabariigid ühinevad sellise liiduga,” tsiteerib Valgevene presidendi veebisait Lukašenka sõnu.

Veebruaris kutsus Lukašenka liitriigiga ühinema Armeeniat ja teatas, et sellel riigil "pole sellest pääsu". Lukašenka teatas, et liitriiki võiksid kuuluda ka näiteks Kasahstan, Ukraina, Türkmenistan, Usbekistan ja Tadžikistan.

Pärast seda kutsus Armeenia välisministeerium välja Valgevene suursaadiku Alaksandr Konjuki.

Venemaa ja Valgevene allkirjastasid liitriigi loomise lepingu 1999. aasta detsembris. Leping eeldas ühtse majandus-, välispoliitilise, eelarve- ja maksuruumi loomist ning mõlema riigi energia-, transpordi- ja tollisüsteemide ühendamist. Alaksandr Lukašenkat motiveeris toona lootus, et peale Venemaa presidendi Boriss Jeltsini taandumist saab uue riigi juhiks tema. Kuna Jeltsin tegi oma järglaseks Vladimir Putini, siis kaotas Lukašenka koheselt projekti vastu huvi. See tärkas uuesti peale 2020. aasta presidendivalimisi Valgevenes, kui valimiste võltsimise järel puhkesid riigis võimsad protestid. Ehkki Lukašenkal õnnestus võim säilitada, on ta sellest alates tugevalt sõltunud Putini toetusest.

Jaga
Kommentaarid