28.04.2022, 11:58
KUULA SAADET | TalTechi podcast : kiiresti arenev robootika ja tootearendus ei saa ilma teiseta
Kristjan Hirmo ja Raivo Sell
Tallinna Tehnikaülikooli podcast’i uues osas räägiti taas kord väga tehnilisest valdkonnast ehk robootikast. Paljudele võib kõlada mõneti üllatavalt, et robootika on õppekava tasandil kokku pandud tootearendusega, kuid tegelikult on kõik väga loogiline – tootearendust vajavad lisaks kõigele muule ju ka keerulised tehnikavidinad ja -masinad.
Saatejuht Kristjan Hirmol oli külas TalTechi inseneriteaduskonna õppekava Tootearendus ja robootika programmijuht ja robootikaprofessor Raivo Sell. Kas robootika ja tootearendus on üksteisest väga erinevad ja eraldiseisvad alad? „Alguses võib paista, et tegemist on suhteliselt erinevate aladega, aga tegelikult on need väga tihedalt seotud,” ütles Sell ja toonitas, et tootearendus on üldisem mõiste ning ei sea piiranguid sellele, millise tootega täpselt tegemist on. „Meie tootearendus on suunatud ikkagi tehnilistele ja masinaehituslikele lahendustele ja robootika on tänapäeva üks kõige kiiremini arenev valdkond ehk paljud tehnilised seadmed ongi robootilised nutikad seadmed.”
Robootika hõlmab TalTechi inseneriteaduskonna erinevaid aineid ja valdkondi. Kui palju erinevaid aspekte tootearenduse ja robootika õppekavasse sisse põimitakse? „Inseneriteaduskond on tehnikaülikooli kõige suurem teaduskond, mis on loodud kunagiste mehaanika, energeetika, ehituse jne tehniliste teaduskondade integreerimise teel. Ja kuna robootika on integreeritud teadus, siis meil on kõigist neist teaduskondadest väga palju õppeaineid, nagu elektroonika, IT, programmeerimise ja tarkvaraarenduse poolest,” kirjeldas Sell.
Raivo Sell tõdes, et erinevalt IT-valdkonnast ei ole Eesti tööstuse ja digitaliseerimise tase hetkel piisavalt heal järjel. „Siin on suur töö veel teha ning tootearenduse ja robootika õppekaval on selles suur roll. Ehk meie töötlev tööstus peaks olema palju robotiseeritum.”
Millised valdkonnad Eestis vajavad enim parandamist ja täiendamist nutika tootmise või uute tootmisseadmete kaudu? „Kui me vaatame klassikalist tööstust, siis mööblitööstus, puidutööstus, kõik, kus kasutatakse automatiseeritud tootmisliine. Ka toiduainetööstuses. Meil endal on näiteks projekt toiduainetööstusega, kuidas teha seal tootmine nutikamaks, et transpordiga tegeleks robot. Seal on vaja palju kaste, tühja taarat ja valmistoodangut ühest kohast teise transportida. Inimesed jooksevad mööda koridori, vilgas askeldamine käib, aga tegelikult võiksid selle töö robotid ette võtta,” toob Sell näite olukorrast, kus oleks konkurentsivõime ja tööstuse efektiivsuse suurendamiseks vaja rutiinset tööd tegevad inimesed robotitega asendada.
Kuid mis üldse on robotid, kas vaid kahel jalal või ratastel liikuvad masinad?
Kuula lähemalt järgnevast saatest:
