Alustame heast või halvast? Alustame heast: see masin on mahtuniversaali nime igati väärt. Kasvõi seetõttu, et kui panna masinasse kolm istmerida, siis esimest korda tundsin, et minusugune suuremat sorti mees mahub istuma ka viimasesse ritta ja seda nii, et pea ei käi vastu lage ja et ka kahekesi kannataks seal istuda kui mitte päris Tartuni, siis Puhu ristini kindlasti. Nii, et suuremaks pereautoks päris kindlasti igati sobilik masin. Kolmanda istmerea või jätta muidugi ka täitmata ja siis pagasiruum põrandapind suur nagu tantsusaal ja mahutavuse näitajaks 700 liitrit, kui ka teise rea seljatoed alla lasta, siis 1800 liitrit.

Sellel pildil sai lihtsalt kahe tagumise istmerea toed alla lastud, et mahutada autosse 9 keskmises suuruses elupuud, mahtusid küll.

Teiseks on väga hästi välja kukkunud masina välisilme. Kergelt tõusev karusejoon ja ärksa olemisega esiilme ning minu arvates päris hästi õnnestunud plastdetailidega mängimine kõigis neljas vaates, mis haakub samas stiilis katusereelingutega (kandevõimega kuni 80 kg). Dacialikult oranžikas-pruun terrakota toon sobib hästi ka sellele mudelile.

Auto sisemuses on aga keskendutud äärmisele praktilisusele - selle hulka kuuluvad ka esiistmete tagumistele külgedele kinnitatud lauaklapid keskmises reas istujatele, topsihoidjaid jagub ka kolmandas reas reisijatele. Äärmise praktilisus tähendab ka kasinust - näiteks istmesoojendusi sellel autol standardvarustuses ei ole (+190 eurot ka kallima paketi puhul) ja kliimaseade on ühetsooniline isegi Extreme varustustaseme puhul.

See ei tähenda, et mugavuslahendusi üldse ei ole. Puldivaba lukustuse juhtimine (koos ilmselgelt liiga valjuhäälsega automaatlukustusega autost eemaldumisel), võtmevaba auto sisselülitamine täiesti toimiv ja tahavaatekaamera piltigi (Extreme pakett) pakkuv multimeediaekraan (mis igal auto käivitamisel läheb - kurinahk - tagasi avavaatele, mitte näiteks raadiovaatele, kui olin selle viimati valinud).

Isegi püsikiirusehoidja on olemas, aga muidugi mitte adaptiivne, nii et see masin võib vabalt kellelegi tagant otse kulgeda. Ka aknaid saab elektriliselt üles-alla liigutada, kõige vingema paketi puhul lause kõiki nelja. Esiklaas puhutakse sel autol hommikul jääst väga kiiresti puhtaks ka ilma soojendustraatideta.

Ja kliirens - see on lausa 20 sentimeetrit!

Aga räägime siis ka auto nõrkustest. Kõige nõrgem lüli on kindlasti selle auto mootor, mille nõrkus lööb eriti välja auto suurust arvestades. Kiirendust ei maksa mõõtagi, pöörded lööb käike ladudes koledal kombel üles ja kui foori taga pidama jääda, siis hakkab auto sisemus ja juhi käed mootori rütmis võbisema, kohvitassi pinnal tekiks väike tormgi.

Mulle väga meeldiks, kui nad helisüsteemil bassi lisamisega veidi rohkem vaeva näeksid

Milles asi? Proovisõiduauto jõuallikaks oli 1-liitrine turbolaetud 110 hj bensiinimootor, mida kontrollib kuuekäiguline manuaalkäikast. Automaatkäigukastiga Joggerit polegi. Ja kui lähemalt andmeid vaadata, siis silindreid on sellel mootoril vaid kolm - sellest siis need hädavajalikud kõrged pöörded ja kohati motorollerlikud võbisemised ja värisemised.

Aga pole halba ilma heata - linnas ja maanteel sõitmise keskmine kütusekulu jääb sellel autol selgelt alla kuue liitri sajale, linnas umbes seitsme kanti.

Mis mind veel veidi häiris, on see, et kuna keskmine ja kõige tagumine istmerida on kõrgemal, siis kipuvad nende peatoed veidi tagavaatepeegli vaadet varjama. Käsipidur ei taha ka liiga kiiresti maha minna, kui paigalt liikuda - korraks tõmbab paigalt liikudes jõnksu sisse.

Kindlasti on Dacia Jogger hea valik neile, kes soovivad soodsat praktilist ja suurema pikkusega autot. Mitte ainult peredele hea valik, vaid ka ettevõtetele, kellel tihti vaja inimesi või vähe pikemaid esemed vedada. Auto pikkus on 4,55 meetrit, näiteks Dusteril on see 4,34 meetrit. Autode hind on seejuures üsna samas klassis - ehk umbes 13-20 000 eurot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid