19.04.2022, 11:45
KUULA SAADET | TalTechi podcast: mida revolutsioonilist toimub materjalitehnoloogias?
Mailis Jaaniste, Kristjan Hirmo ja Tiia Plamus
Tallinna Tehnikaülikooli podcast’i järjekordses osas räägiti materjalitehnoloogia õppimisest ja sellest, kui olulisel määral see meie igapäevaeluga seotud on. Materjalitehnoloogia eriala lõpetajatel on laiapõhjalised teadmised nii materjalide kui ka reaalainete vallas ning sügisel avatavas õppekavas on lisaks ka uusi, sh ringmajandusega seonduvaid õppeaineid.
Saatejuht Kristjan Hirmol olid külas TalTechi materjalitehnoloogia õppekava programmijuht Tiia Plamus ja sama ülikooli materjalitehnoloogia bakalaureuseõppe teise kursuse tudeng Mailis Jaaniste.
Inseneriteaduskonna alla kuuluva õppekava programmijuhiga vestles saatejuht ka aasta aega tagasi ja uuris seekord esimese asjana, kas selle ajaga on materjalitehnoloogias ka mõni suur läbimurre aset leidnud. „Nii meie õppekavas kui ka tervikuna on muutunud see, et järjest olulisemal kohal on jätkusuutlikud materjalid. Kõik on kuulnud midagi ka rohepöördest, mis tuleb ka meie valdkonda. See on kõige suurem läbimurre,” ütles Plamus alustuseks.
Vaadates tagasi oma senistele õpingutele, märkis Mailis Jaaniste, et ta on hakanud nägema maailma molekulaarselt. „Vett vaadates ei näe ma enam lihtsalt vett, vaid ma näen juba molekule ja mõtlen, kuidas need erinevates olukordades toimiksid.” Oma erialani jõudis Jaaniste üsna juhuslikult, sest ta on pigem kunstisuuna inimene, kuid oskab lisaks sellele ka väga hästi matemaatikat. „Mõtlesin, et võiks proovida ja saada kunstile juurde teaduslikku poolt, et ma saaksin keraamikas voolides kirjeldada ja öelda, mis materjalid seal on ja kas need on tervisele turvalised kasutada. Ka vanemate nõude puhul on mul endal tekkinud kahtlusi, kas neid üldse võib kasutada nii nagu neid kasutatakse.”
Tiia Plamus kirjeldas, et materjalide maailm on väga kirju, sest enamasti on materjalid kombineeritud ning tänapäeval on need kombineeritud just funktsionaalsete materjalidega, kuhu on lisatud veel elektroonikat ja muid nutikaid materjale. Inseneriteaduskonna materjalitehnoloogia õppekava võimaldab vastavalt soovile valida erinevate suundade vahel. „Meil on puit, plast, tekstiil, metallid, keraamika, komposiitmaterjalid, funktsionaalsed ja elektronmaterjalid. Muidugi võib neid kõiki omavahel ka kombineerida. Kui me kombineerime puitu ja tekstiili, saame me pehme mööbli. Kui kombineerime tekstiili ja funktsionaalseid materjale, saame hoopis nutitekstiilid,” kirjeldab Plamus.
Keda materjalitehnoloogia eriala täpsemalt välja koolitab? Milliste kõrgtehnoloogiliste lahendusteni saab liikuda puidust kui pealtnäha lihtsast materjalist? Mida on võimalik toota vanadest teksapükstest?
Kuula lähemalt järgnevast saatest:
