Alates aprilli keskpaigast saavad põhjapoolkera elanikud enne koitu vaadelda ühte ritta võtnud Saturni, Marsi, Veenust ja Jupiteri. Paraad hakkab ilmet võtma alates 17. aprillist ja saavutab haripunkti 20. aprilli hommikul. Selle nägemiseks tuleb ärgata enne päikesetõusu ja vaadata itta. Hea nähtavuse korral on kõik neli planeeti näha, kuigi Jupiteri lähedus horisondile võib seda mõnevõrra varjutada.
Tähevaatlejad teavad, et Saturn, Marss ja Veenus on alates märtsist lähenenud. Jupiter liitub nendega aprilli keskel, kattes Neptuuni ja 23. aprillil reastub paremale ka Kuu. Seda vaatepilti saavad jälgida ainult Maa elanikud. Mis tahes muu nurga alt vaadates on planeetide asend täiesti erinev. Päikesesüsteem on lamestatud, nii et kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese umbes samal tasemel ja iga paraad kujutab endast perspektiivi fookust, mis sõltub sellest, kus ja millal seda vaatlete.
Ja ometi on planeetide joondus hämmastav asi, mida juhtub harva, eriti sellise arvu osalejate puhul nagu seekord. Muide, aprillikuine paraad, kuigi suurejooneline, on tegelikult vaid "eelroaks" enne veel vapustavamat sündmust, mis toimub tänavu juunis. 24. juunil seisavad "rivis" suurel paraadil absoluutselt kõik Päikesesüsteemi planeedid - Merkuur, Veenus, Uraan, Marss, Jupiter, Neptuun ja Saturn. Kääbusplaneet Pluuto jääb Saturnist veidi kaugemale.
"Suure paraadi" nägemiseks läheb vaja teleskoopi. Samuti haarab paraad peaaegu poole taevast, mis muudab selle pildistamise keeruliseks. Kuid sellegipoolest on sellised suured planeetide paraadid, mida võib isegi palja silmaga näha, väga-väga harvad – alates 2005. aastast on seda aset leidnud vaid kolm korda.
