KUULA SAADET | TalTechi podcast : mehhatroonikas hiilivad karjäärivõimalused ligi juba enne kooli lõpetamist
Tallinna Tehnikaülikooli podcast’i uues osas võeti fookusesse mehhatroonika eriala olemus ja praktilised väljundid tööturul. Ilma mehhatroonikata tänapäeva elu juba ette ei kujutaks ning seega pole ka üllatav, et töövõimalustest erialalõpetajatel puudust ei tule, sama lugu erinevate spetsialiseerumisvõimalustega, sest mehhatroonika rakendusvaldkond on äärmiselt lai.
Saatejuht Kristjan Hirmol olid külas Fred-Georg Pääro ja Daniil Valme, kes on mõlemad TalTechi mehhatroonika eriala teise kursuse tudengid. Mehhatroonika on rakendusteadus, mis ühendab endas elektroonika, mehaanika ja informaatika valdkondi.
„Mulle endale meeldib kõige rohkem vastus, et mehhatroonika on Narva elektrijaamast kuni Teslani. Ehk siis iga süsteem, kus on sees elektroonika, mehaanika ja tarkvaraline osa,” kirjeldab Fred-Georg Pääro mehhatroonika olemust. Saatejuhi küsimusele, kas ka robottolmuimeja kuulub mehhatroonika valdkonda, on vastus muidugi jaatav. „Seal on mehaanika, mis robotit edasi-tagasi liigutab ja tolmu kokku korjab, siis on seal IT-tarkvara, et robot kapi otsast alla ei kukuks,” teadis ka saatejuht ise näiteid tuua. Pääro mainis juurde, et veel 10–15 aastat tagasi poleks paljud uskunud, et robottolmuimeja taoline seade võiks meie eest toa ära koristada.
Mehhatroonikat on võimalik õppida TalTechi inseneriteaduskonnas. Õpingute käigus läbitakse nii mehaanika, elektrisüsteemide, elektrotehnika, automaatika, programmeerimise kui ka muude seonduvate valdkondade alla kuuluvaid aineid.
„Mehhatroonikal on hästi korralik restoranimenüü, mehhatroonikas võib valida just neid valikaineid, mis endale huvi pakuvad, ja põhimõtteliselt kujundada endale oma maali nagu kunstnik,” ütleb Valme ning lisab, et õppekavas on ka hästi palju erinevaid õppeprojekte, milles kätt proovida. Mõnda huvitab enim tööstuslike protsesside automatiseerimine, teist jällegi autonoomsed sõidukid.
Pääro mainis, et tema enda huvi selle valdkonna vastu pärineb juba lapsepõlvest, mil oli soov leiutajaks saada. „Eriala valik tuli ratsionaalsete kaalutluste tagajärjel. Ta rõhutab, et mehhatroonika puhul ei saa olla ühe valdkonna spetsialist, vaid peab omama süsteemset ülevaadet kõigist kolmest valdkonnast, et saaks uusi süsteeme juurde luua ja neid kasutada.
„Nii palju, kui mina seda valdkonda näinud olen, siis pole vaja hirmu tunda, et tööd ei oleks. Pigem on vaja hirmu tunda, et kuidas kool rahulikult ära lõpetada, et töö enne kooli segama ei hakka,” ütleb Pääro.
Millist tööd saates käinud tudengid juba ise praegu teevad? Millistel ettevõtetel või tööstusharudel kõige rohkem mehhatroonikuid vaja läheb? Milliseid nõuandeid annavad saatekülalised gümnaasiumilõpetajatele?
Kuula lähemalt järgnevast saatest: