Saksa relvatööstushiiu juht tegi oma valitsusele ettepaneku Ukrainale saata uunikumtanke

Saksa relvatööstuskontsern Rheinmetall teatas oma riigi valitsusele, et on valmis ukrainlastele saatma 50 tanki Leopard 1 ja 60 jalaväe lahingumasinat Marder. Sellest kirjutab Handelsblatt.

"Esimene Leopard 1 võiks Ukrainas kohal olla kuue nädala pärast," ütles Armin Papperger. Selle eelduseks on Handelsblatti sõnul Saksamaa föderaalvalitsuse heakskiit. Papperger täpsustas, et tarned teostaks Rheinmetalli Itaalia tütarettevõte. Rheinmetallil on samuti 100 jalaväe lahingumasinat Marder, millest ettevõte võiks Ukrainale anda 50 kuni 60. Pappergeri sõnul pole probleem, et Ukraina pole sellist lääne tehnikat kasutanud, kuna varem väljaõpetatud tankistid omandavad Leopard 1 jaoks vajaminevad oskused mõne päevaga.

Leopard 1 tankide väljatöötamist alustati aastal 1956, tootmist alustati 1965. aastal Krauss-Maffei tehases. Need tankid olid kuni 1980ndate keskpaigani NATO Euroopa liikmete tankivägede selgroog, alates 1979. aastast hakkas Saksamaa neid Leopard 2 tankide vastu vahetama. 1990ndatel ja 2000ndatel vahetasid need välja ka teised Euroopa riigid.

Leopard 1 on varustatud Inglise tankikahuriga L7A1, mille kaliiber on 105 mm, 830-hobujõuline diiselmootor võimaldab tankil saavutada kiirust kuni 62 km/h. L7 tankikahurit peetakse hilisemate tankide ja ka näiteks moderniseeritud Nõukogude tankide vastu nõrgaks. Kui sakslastel tekkis võimalus 1991. aastal testida 105 mm kahuri moona Ida-Saksa T-72M1 tankide peal, siis selgus, et DM33 mürsuga oli võimalik vaid väikeselt distantsilt ning õnnestunud lasuga T-72 torni läbida, DM12 mürsule oli venelaste tank "immuunne". Ameeriklased kasutasid sama vea parandamiseks vasestatud uraaniga kaetud mürske, mida aga Euroopa maad ei kasutanud ja mille vastu eurooplased ka 1990ndatel häälekalt võitlesid.

Kogu kasutusaja jooksul läbis tank mitu moderniseerimisetappi, millest viimane toimus 1987. aastal. Viimase moderniseerimisega sai tank korralikud ja kaasaegsed tulejuhtimissüsteemid.

Leopard 1 nõrgaks kohaks on algusest peale olnud ebapiisav soomus. Esialgu ei ületanud soomuse maksimaalne paksus kere esiosas 70 mm, tornil 60 mm, külgedel 35 mm, tagaosas 10 mm. Sakslased uskusid 1950ndatel ja 1960ndatel tanki luues, et soomuskaitsest on tähtsam kiirus ja hea manööverdamisvõime, mis võimaldab Leopard 1-l end vastase mürskude ja rakettide eest päästa. Hiljem paigaldasid kanadalased oma Leopard 1 tankidele keraamilise komposiitsoomuse MEXAS. Moderniseeritud tanke kasutati lühikest aega kanadalaste poolt Afganistanis, kuid vahetati peagi välja Leopard 2A6 vastu.

Ka jalaväelahingumasin Marder on teenistuses olnud ligemale 60 aastat, kuid seda on pidevalt moderniseeritud ning kaasaegsete sihikute, optika ja juhtimissüsteemidega loetakse seda tänini korralikuks soomukiks. Paarsada moderniseeritud Marderit on tänini Bundeswehri relvastuses, mis ootab uute Puma lahingumasinate tarneid.