Tšehhi on saatnud Ukrainale tanke T-72 ja lahingumasinaid BMP-1, ütles vabariigi parlamendi alamkoja liige Ondrej Benešik. "[Tšehhi vabariigi] kaitseminister Jana Cernochova väärib palju kiitust. See on praegu Ukraina armee lahinguvõime jaoks väga vajalik. Usun, et suudame tarneid jätkata,” sõnas saadik.
Mladá fronta Dnes avaldas fotod, kuidas väidetavat Tšehhi varustust raudteed mööda Ukrainasse veetakse. Väljaande andmetel saadeti Ukrainasse umbes 40 tanki ja soomukit. Ajaleht kirjutab, et Tšehhi armee seda tehnikat ei kasutanud ning seda hoiti sõjaajareservis.
Tšehhi kaitseministeerium kinnitas, et jätkab tarneid Ukrainasse, samas keelduti üksikasju avaldamast. "See on inimlik uudishimu, ma mõistan neid, kes tahavad teada, mida me Ukrainale tarnime. Vabandust, aga ma ei saa rohkem infot avaldada," ütles Cernochova.
Ta rõhutas, et selline teave võib aidata Venemaad. Minister kinnitas, et Tšehhi saadab "oma Ukraina sõpradele vajalikke relvi" ja teeb seda ka edaspidi.
Wall Street Journali andmetel arutavad Tšehhi ja Slovakkia võimalust pakkuda Kiievile nende ettevõtetes kahjustatud Ukraina sõjatehnika remonti ja seejärel aidata tehnika uuesti Ukrainasse toimetada.
Mladá fronta Dnes märgib ka, et kinnitamata teadetel on Tšehhi saatnud Ukrainasse ka iseliikuvad lühimaa õhutõrjekomplekse Strela-10. Tegemist on nõukogude süsteemidega 1980ndatest, Tšehhi armee võttis need paar kuud tagasi kasutusest maha ja asendas Rootsist ostetud süsteemidega.
Tšehhide saadetud T-72M1 tankid on sarnased Ukraina relvastuses olevate T-72A tankidega, neil on võrreldes T-72 algversiooniga tugevdatud soomuskaitset, samuti lisati neile laserkaugusmõõtja ja parandati tulejuhtimisseadmeid. T-72M1 võeti relvastusse aastal 1982, need on ehitatud Tšehhoslovakkias.
Ka BMP-1 on Ukraina relvastuses. Need on litsentsi alusel ehitatud Tšehhoslovakkias aastatel 1970–1989. Võrreldes Nõukogude Liidus toodetud masinatega on tšehhid teinud pisikesi muudatusi (teised küljeekraanid, Tšehhoslovakkias toodetud suitsugranaadiheitjad jne). Tšehhi armee on neid moderniseerinud 1990. aastate teisel poolel uue optika ja sidesüsteemidega.
Tšehhi on esimene riik, kes nõustus oma tanke Ukrainale andma. Lääneriigid pole raskerelvastust tarninud, piirdudes peamiselt kergete õhu- ja tankitõrjerelvadega.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on varem öelnud, et Kiiev palub NATO riikidelt "ainult 1%" nende tankidest. Märtsi lõpus teatas Ukraina president, et lääneriigid jätkavad omavahel "pingpongi mängimist", püüdes otsustada, "kes ja kuidas peaks Ukrainale lennukeid ja muid relvi üle andma". Vastates ajakirjaniku küsimusele, mida neil läänest kõige rohkem vaja läheks, rõhutas Zelenskõi: "Lennukeid, tanke ja soomukeid."
