Venemaa sissetung Ukrainasse, nagu hoiatavad ÜRO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid, võib kaasa tuua ülemaailmse toidupuuduse ja isegi tõelise nälja, mis mõjutab vähemalt sadu miljoneid inimesi. Ukraina sõda kattub COVID-19 pandeemia tagajärgedega, mis on andnud maailmamajandusele raskeid lööke, millest tundus, et on alles hakatud taastuma.

ÜRO toidu-ja põllumajandusorganisatsiooni ehk FAO andmetel on Ukraina üks maailma suurimaid nisu-, maisi- ja päevalilleõlieksportijaid, kes tarnib oma põllumajandustooteid enam kui 50 riigile. Ka Venemaa on olnud nende samade põllukultuuride ekspordis maailmas alati liider. Mõnede andmete kohaselt moodustas Ukraina ja Venemaa teraviljaeksport enne sõja algust kolmandiku maailmaturust.

Tänaseks on paljudes maades kiirelt kasvanud nõudlus jahu, manna ja muu järele – seda tingituna defitsiidi ja pidevalt tõusvate hindade tõttu. Oletatakse, et see võib viia Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides tõsiste rahutusteni.

Häda on tegelikult veelgi suurem, kuna Ukraina kolm faktilist osapoolt, Venemaa, Ukraina ja Valgevene, on ka olulised mineraalväetiste tootjad ja tarnijad. Eelkõige Euroopa jaoks. Defitsiit võib seega esmalt tekkida väetiste osas ja viia saagikuse langemiseni.

Maaülikooli lektor ja taimekasvatuse spetsialist Indrek Keres sõnab, et 2022. aasta elab Eesti põllumees üle, kuid 2023. aasta võib tulla hull.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid