Proovisõit | Volkswagen Taigo – kas tõesti tagasi juurte juurde?
Meist kaugel asuvate maade ja kontinentide tarbeks loodud autode toomine Euroopa turule ei pruugi alati õnnestuda. Nii pidi Renault oma menuki Arkana teisele poole Peipsi järve müüki toimetamiseks ehitama sarnase auto täiesti uuele platvormile, jättes samaks vaid nime ja väljanägemise, kuid alla kümnendiku detailidest, kirjutab Accelerista.com.
Kui Ford tõi oma arenevatel turgudel populaarse Ecosporti Euroopasse, siis loodeti odavalt hakkama saada, kuid üksnes kosmeetilistest muudatustest ei piisanud ja mudel kaob meil vaikselt müügilt. Pole hullu, tööõnnetusi juhtub kõigil ning eks ole Volkswagengi oma kauni Arteoni sama tiitliga pärjanud.
Loodud virtuaalreaalsuses
Miks alustasime juttu hoopis Prantsusmaal toodetava Arkanaga? Põhjus on lihtne – ühest küljest on hea näide selle kohta, kuidas kaugetele maadele mõeldud auto Euroopas parketikõlblikuks muuta ning teisalt on tegu uue Taigo vihaseima konkurendiga. Pole viimane ju muud kui pisut ümberseatud Volkswagen Nivus, mis Lõuna-Ameerikas juba ammu müügil – kuid alles pärast kohendusi disainis ning turvalisuse ja R-Line varustustaseme lisamist söandati see Euroopasse tuua.
Mõistagi kaalutleti Wolfsburgis pikalt, enne kui otsustati oma B-segmendi luukpärale ise konkurent luua. Kuid kolme aastaga oli T-Cross suutnud koguda omale piisavalt veendunud poolehoidjaid ning oli käes aeg samale platvormile uue auto loomiseks.
Taigo on disainitud ja konstrueeritud teisel pool maakera Brasiilias, kuid mõeldud ennekõike Euroopa turule. Vähe sellest, väidetavalt on Taigo esimene Volkswagen, mis on välja töötatud ilma füüsilise prototüübita, mille asemel kasutati virtuaal- ja liitreaalsust ja seeläbi saavutati oluline kulude kokkuhoid.
Väljast väike, seest piisav
Oleme olnud Volkswageni uudistoodete suhtes viimasel ajal üsnagi kriitilised alustades T-Rocist ja lõpetades Tiguani näovärskendusega. Kui lugejale tundub, et viimased tõelised, brändi põhiväärtusi kandvad autod lahkusid Wolfsburgi konveieritelt eelmise kümnendi lõpus, siis ta ei eksi. Paaniline soov olla uuenduslik ja nooruslik päädis naeruväärsete ponnistustega asendada kasutajale orienteeritud mugavad lahendused puutetundlikkusega ning tulemus polnud pehmelt öeldes parim. Taigo aga suudab ses osas üllatada.
Kupeelik kuju tähendab ka vastavaid dimensioone – Taigo on T-Crossist ligi 26 cm ja isegi T-Rocist pea 4 cm pikem, olles samas T-Crossi laiune, kuid tervelt 6,6 cm madalam. Sellised mõõtmed tagavad sihvaka väliskuju, kuid arusaadavalt nõuavad lõivu sisemuses. Ka pagasile on püstisema kujuga sõsarates rohkem ruumi – siin piirdub Taigo 438 liitriga, tagaiste edasi-tagasi liigutatav ei ole.
Tagaistujail jagub nii pea- kui jalaruumi, viimast isegi rohkem kui Golfis, ehkki Tiguani tasemel ruumikuseni B-segmendi auto loomulikult ei küündi. Arusaadavatel põhjustel istutakse üsna sügaval (et pea vastu lage ei käiks), kuid ühtlasi on põlved kõveras ja pikkade vahemaade läbimist arusaadavalt ei soosi. Valiku “kas napp pearuum või augus istumine” lahendas Volkswagen teise variandi kasuks.
Kas vanad head ajad tulevad tagasi?
Rooli taga aga tabab heas mõttes üllatus. Kui Tiguani puhul oli kindel soovitus vältida R-Line varustust läbimõtlemata lahenduste tõttu, siis Taigo puhul see ei kehti. Roolil asuvad jälle ehtvolkswagenlikud mugavalt kasutatavad päris, mitte puutetundlikud nupud ning ka infolustisüsteem on varustatud kahe pööratava nupuga. Klientide mugavuse peale mõtlemine on tagasi?
Loe täispikka arvustust ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com.
