Kui läänepoolsete rahvaste sõjapidamine põhines pikalt preislase von Clausewitzi teooriatel ja idapoolsetel rahvastel Sunzi õpetusel, siis 20. sajandi ohvriterohkete sõdade järel liikus ka lääne sõjapidamise rõhk Sunzile. Sama arenguid läbis ka Venemaa kuni 24. veebruarini 2022 kui Putin alustas kallaletungi Ukrainale, räägib ajaloolane Andres Adamson.

Kas venelased on alati rakendanud sõjapidamisviisi, milles inimkaotused neile ei loe?

Seda võib küll öelda, et tsiviilelanikkonna - võõra igal juhul, ent sageli ka iseendi - kaotused ja kannatused pole Vene armeele läbi ajaloo eriti korda läinud. Vastupidi, terror ise ongi sageli olnud meetodiks. Ent seda, et vastast oleks püütud nii-öelda lämmatada oma laipadega, et poleks üldse hoolitud kaotustest oma vägedes, ei saa varasemas ajaloos siiski öelda. Ettekujutus, et venelasi on alati iseloomustanud ohvriterohked frontaallöögid, täägirünnakud, käsitsivõitlus jmt, on ekslik. Venelased sõdisid kaua nii, et püüdsid hoopis seda kõike vältida.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid