Ovsjannikova polnud sugugi esimene: Nõukogude armeed „okupandiks” nimetanud diktor viidi otse hullumajja

Vene propagandamasina toimimises on ka varasemas ajaloos vigu ja tagasilööke esinenud.

Siiani vaieldakse 14. märtsil uudistesaate Vremja eetrisse tunginud ja seal sõja-vastase protesti korraldanud Pervõi Kanali toimetaja Marina Ovsjannikova tegevuse motiivide üle. Ühed imetlevad tema tegutsemist siiralt, teised nimetavad teda Vene julgeolekuorganite provokaatoriks, ehkki ei suuda lõpuni selgitada, millise võidu julgeolekumehed tänu Ovsjannikova plakatile saavutasid.

Iseenesest pole see esimene kord, kui propagandatöötajatel tärkab südametunnistus. 5. märtsil 2014 pani protestiks Krimmi okupeerimise vastu otse-eetris ameti maha ingliskeelse Russia Today uudistelugeja Liz Wahl. Wahlile sellest mingeid sanktsioone Vene võimude poolt ei järgnenud ja poleks saanud järgneda, sest RT America stuudiod asuvad New Yorgis, Los Angeleses ja Miamis, ta jätkas tööd ajakirjanikuna ja 2020. aastal kandideeris Texasest demokraatide ridades isegi Senatisse.

Teistel pole nii kõvasti vedanud kui Wahlil.