Uuringu käigus analüüsisid teadlased 8,8 miljoni patsiendi andmeid, kes olid kuni 2021. aasta juulini olnud arstide järelevalve all. Kontrollrühmaks valisid teadlased ägedate ülemiste hingamisteede infektsioonide all kannatanud inimesed. Need kaks kohorti sorteeriti soo, vanuse, tervisekindlustuse olemasolu COVID-19 või SARS-CoV-2 diagnoosimise kuu järgi.
Uuringuperioodi jooksul oli COVID-19 diagnoositud 35 865 inimesel, samal ajal nakatumise ajal diabeedi esinemissagedus kasvas. Teadlased on leidnud, et inimese kõhunääre võib olla SARS-CoV-2 sihtmärk. Pärast nakatumist COVID-iga vähenes beetarakkudes glükoosist stimuleeritud insuliini sekretsioon. Lisaks tekkis mõnel patsiendil pärast COVID-19 haigust insuliiniresistentsus ja tõusis veresuhkru tase, kuigi neil ei olnud diabeeti varasemas anamneesis.
SARS-CoV-2 viirus võib põhjustada põletikueelsete signaalainete, tsütokiinide tugeva vabanemise. Immuunsüsteemi aktiveerumine võib kesta mitu kuud pärast nakatumist SARS-CoV-2-ga, vähendades insuliini efektiivsust sellistes lihas-, rasva- ja maksakudedes.
