Rootsi Västernorrlandi muuseumis on uus näitus, mis on pühendatud inimeste elule 4000 aastat tagasi. Selle keskmes on oskuslik rekonstruktsioon Lagmansöreni naisest, kelle luustik avastati kohaliku tee ehitamisel 1923. aastal. Kiviaegse naise välimuse taastasid kohtuarst Oscar Nilsson ja arheoloog Helena Gjerum.
Fotod: Oscar Nilsson
See luustik on silmapaistev selle poolest, et sellel pole jälgi raskest elust ega vaevustest. Naine sõi ka hästi, sest kuulus põlluharijate hulka, mida tõendab kasvatatud taimsetele saadustele omaste isotoopide jääkide olemasolu. Kahjuks pole DNA säilinud ja me teame vaid seda, et naine suri umbes 30-aastaselt ja oli eluajal vaid 150 cm pikk.
Skeletil pole raske füüsilise töö jälgi. Tõenäoliselt oli tal kiviaja standardite järgi vaba aega ja mõningast rikkust, mistõttu on naise juuksed suhteliselt pikad ja hoolitsetud. Ja ta oskas ja tahtis kindlasti hästi riietuda, nii et tema tõenäoline kostüüm valmistati erinevat tüüpi nahast ja karusnahast.
Fotod: Oscar Nilsson
Rõivaste loomisel kasutas Gjerum hirve, kopra ja põhjapõdra originaalnahku, mida ta töötles kiviaja tehnoloogiate abil. Protsess hõlmas voolavas vees leotamist, veekindluse tagamiseks rasvas leotamist, sõtkumist ja parasiitide suitsuga töötlemist. Lõikamisel arvestati näiteks õmbluste puudumisega ülemises osas – nende kaudu imbuks vihmavesi riiete alla.
