Erametsaliit peab nimelt ideed kehtestada seadusega pesitusajaks metsatööde keeld ebaratsionaalseks ja leiab, et metsaomanikele tuleb kindlustada võimalus töötada lindude pesitsemist häirimata aastaringselt.

„Emotsionaalselt kõlava kuid teaduslikult põhjendamatu lindude pesitsusaegse raiekeelu asemel soovitame lankide alusmets aegsasti võsast puhastada ja vältida pesitsemiseks kasutatavas alusmetsas raiet just linnurahu ajal," ütles Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun.

Ta leiab, et metsaomanik reeglina ei plaani lageraiet pesitsusajale, raiudes „harva vaid looduslike olude tõttu".

„Eelmisel aastal peatati kahetsusväärselt sageli ja põhjendamatult metsatööd seal, kus neid oleks saanud loomi ja lindusid kahjustamata jätkata," ütles Aun.

MTÜ Päästame Eesti Metsad andis aga teada, et kevadsuviste raiete tõttu hukkub meie metsades vähemalt 80 000 linnupoega igal aastal ning riigikogu liikmetel tulevat nõuda keskkonnaministeeriumilt pesitsusrahu kehtestamiseks vajaliku looduskaitseseaduse muutmise protsessi jätkamist ning keskkonnaühenduste sisulist kaasamist sellesse.

MTÜ märgib, et 2021. aasta kevadel koguti rahvaalgatuse korras pesitsusrahu toetuseks 5507 allkirja. Sama aasta 15. novembril saigi keskkonnaministeerium (KeM) valmis looduskaitseseaduse muudatuse, millega oli kavas kehtestada raierahu perioodil 15.04-15.07 kõigil kaitstavatel aladel.

28.02.22 keskkonnaministeeriumis toimunud pesitsusrahuteemalisel ümarlaual andis ministeeriumi esindaja aga ootamatult teada, et looduskaitseseaduse muudatusi siiski ei tule, põhjuseks olevat majandus. Ja kommunikatsiooniministeeriumi vastuseis.