Arheoloogid leidsid Notre Dame'i katedraali alt inimkujulise pliisarkofaagi

Arheoloogid avastasid Notre Dame'i katedraali alt 2019. aasta laastava tulekahju järel kiriku renoveerimistööde käigus mitu hauakambrit ja pliisarkofaagi, mis pärinevad tõenäoliselt 14. sajandist. Sellest teatas AFP.

Ilmselge teadusliku väärtusega matused avastati katedraali keskosas kiriku tornikiivri taastamise ettevalmistustööde käigus, kus asub nn transept – basiilikate ja ristikujuliste kirikute põiklööv, mis ületab pealöövi täisnurga all. Sellest teatas Prantsusmaa kultuuriministeerium oma veebisaidil.

Ilmselt valmistati antropomorfne kirst kõrgele aukandjale 1300. aastatel – sada aastat pärast katedraali ehitamist. Teadlaste meeskond on juba kasutanud endoskoopilist minikaamerat, et vaadelda maa ja kivide raskuse all deformeerunud sarkofaagi sisse. „Me nägime riidetükke, juukseid ja ennekõike taimsetest elementidest patja, mis on tüüpiline kõrgete vaimulike matmisele,” sõnas rühma juhtivarheoloog Christophe Besnier. „See, et need taimsed elemendid on veel alles, tähendab, et ka surnukeha säilivus peab olema väga hea.”

Lisaks haudadele leiti vahetult hoone praeguse põrandatasandi alt ka maalitud skulptuuride fragmente, mis on identifitseeritud algse kiriku 13. sajandist pärineva vaheseina osadena, mis eraldas altariala pikihoonest. Kõik need avastused tehti siis, kui ehitajad valmistusid tornikiivri taastamiseks kõrgeid tellinguid paigaldama ja pidid kontrollima aluse stabiilsust. Arheoloogidele on antud aega 25. märtsini ning seejärel jätkuvad katedraali taastamise tööd. Katedraal peaks uksed taasavama 2024. aastal.