Välisilme osas pole telefonile mitte midagi ette heita. Selle tagakülge kattev kergelt ribilise struktuuriga mõnusas sügavsinises toonis plastik ei ole libe ja ei jäta nähtavale sõrmejälgi. Seadme nurgad on ümarad, kaamerakomplekt tagasihoidlik ja mitte tasapinnast üleliia väljaulatuv.

Telefoni paremalt küljelt leiame helitugevuse nupud ja sõrmejäljelugeriga varustatud käivitusnupu, vasakult aga Google Assistandi käivitamise nupu, mille eraldi tekitamine oli minu hinnangul asjatu vaev, kes seda ikka kasutab. Lisaks on vasakul ka pesa kahe SIM-kaardi sisestamiseks.

Seadme kaalu määravad tavaliselt ära kaks asja: ekraani suurus ja aku mahutavus. Nokia G21l on suur 6,5-tollise diagonaaliga ekraan ja väga suure mahutavusega (5050mAH) aku, mis peab vastu kuni kolm ööpäeva (ja mida kahjuks ei saa laadida juhtmevabalt). Seejuures on suudetud telefoni kaal hoida alla 200 grammi (täpsemalt 190) ja ka see näitaja tuleb kanda telefoni positiivsete omaduste poolele. Üsna ülemise piiri peal on seadme paksus - 8,55 mm, aga üleliia see ei häiri.

Ekraanist mõni sõna lähemalt. Selle IPS LCD tehnoloogias valmistatud displei resolutsiooniks on 1600x720 pikslid, mis on tagasihoidlik näitaja ka võrreldes sama hinnaklassi teiste telefonidega - nii et tipptasemel teravat pilti sellelt ekraanilt loota ei maksa.

Samas on värskendussagedus tõstetud maksimaalselt 90 Hz peale, mis annab eelduse vaadete sujuvaks vahetumiseks, kui protsessor ja RAM seda võimaldavad. Poes telefoni vaadates tasub kindlasti mõni YouTube'i video korraks käima panna ja vaadata, kas teile sobib ka seadme poolt pakutav värvide tasakaal. Ma ise panin kahes seadmes sama video mängima ja Nokia (ülemine telefon) kippus pildi minu hinnangul väga külmsiniseks värvima.

Üleliia suurt au ei tee ka suured mustad servad ekraani igal küljel, eriti allosas, selfi-kaamera on samuti paigutatud vana hea „kulmu" sisse. Küll aga meeldib see, et ka selle seadme lukustuskuvale on võimalik määrata kellaaja ja äppide märguannete püsiva kuvamise.

Seadme tarkvaraks on vabavaraline Android 11 (Google One). Mis tähendab muu hulga seda, et avavaate allosast ei saa mitte kuidagi ära lohistada suurt Google'i otsingukasti. Ainus lahendus oleks valida mõne teise tootja „launcher" - olgu siis näiteks Nova või Microsofti oma. Positiivne on see, et Nokia lubab sellele seadmele kaks aastat tarkvarauuendusi ja kolm aastat turvauuendusi. Umbes nii kaua peaks seadme aku seega ka vastu pidama.

Mõnevõrra kriitiline oleksin ma seadme jõudluse osas, ehk siis - mõne suurema äpi sujuva „jooksutamisega" kipub selle kiibistik selgelt hätta jäävat. Outlook, Delfi, Facebook - nende äppide vaadete käivitamine ei lähe alti kõige sujuvamalt. Ka filmimisel kipub pilt kraanil pisut „maha jääma". Seadmel on protsessoriks Hiina ettevõtte toode Unisoc T606 (12 nm), mis toetab muutmälu (RAM) 4GB. Salvestusmälu on telefonis 64 GB.

Kaks olulist asja, mis sellel kiibil puudu on: pole 5G-d ja pole modemit ehk kohaliku WiFi võrgu tekitamise võimalust.

Pildistab see seade odavale telefonile kohaselt. Ehk siis - hea valgustatuse korral teeb ta täiesti korraliku värvide produtseerimise ja teravusega avara vaatega fotosid, kuid kui olud kisuvad hämaraks või on soov suurendust kasutada, siis läheb asi pisut käest ära.

Mõned näited:

Suurepärane vaade Kakumäe lahele

Kui samas kohas keerata kaamera aga õhtuhämaruses looduspargi poole, siis pole näha suurt midagi ka öörežiimi valimisele vaatamata (võrdluseks panen alla samas kohas samal hetkel tehtud ööfoto Samsungi mobiiliga).

Ööfotod

Täiesti asjatu on kasutada ka kaamera makroreziimi, kuna spetsiaalselt selleks loodud kaameral on nii kehvad näitajad, et see teeb palju tumedama ja ähmasema foto kui põhikaamera tavareziimis (ülemine):

makrofotod

Igal juhul on mul hea meel, et jätkuvalt toodetakse ka odavaid mobiile, millega saab peaaegu kõik põhilise ära teha (sellel konkreetsel seadmel siis puudu olulisest vaid kohtvõrgu tekitamine). Küll veidi kohmakalt ja hakkivalt, aga siiski.

Seadet olen seni Eestis müügil näinud Elisa veebipoes ja hinnaks on seal märgitud 179 eurot.