Pole valdkonda, kus Eesti ettevõtted ei vajaks Ukraina põgenikke tööjõuks – programmeerijast kassiirini. Ent on ka töötuks registreerunuid

Töötukassa andmeil on spetsiaalselt sel eesmärgil loodud portaalis tänaseks registreerunud enam kui 1000 tööandjat, kes soovivad pakkuda Ukraina sõjapõgenikele tööd väga erinevatest valdkondades. Töötuna end on Eestis arvele võtnud esialgu mõnikümmend sõjapõgenikku, ent nende hulk kasvab iga päevaga.

„Elamislube väljastatakse kenasti ja meie juurde on ka juba esimesed elamisloaga inimesed jõudnud, et end arvele võtta, tööd otsida, toetust taotleda ja koolitusi saada," rääkis Fortele töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel.

Kui vaadata tööpakkumisi lähemalt, siis neid on töö sisult tõesti seinast-seina. Näeme näiteks paarkümmend tarkvaraarendaja tööpakkumist. Loomulikult on ohtralt tööpakkumisi toitlustus- ja majutusvaldkonnas, põllumajanduses ning tootmises, ent otsitakse ka õpetajaid, lasteaia logopeedi ja psühholoogi.

„Pakkumisi on nii tähtajatuid kui tähtajalisi. Nii nagu tavapäraselt tööpakkumistega, siis suuremates piirkondades - Harjumaa ja Tartu - on ka rohkem tööpakkumisi," rääkis Koppel. „Tööandjaid on siiski üle Eesti ning teatud tööpakkumiste puhul on tööandjad märkinud, et töötamise asukohta saab inimene ise valida."

Sõjapõgenike tööpakkumiste portaali on külastatud ligi 75 000 korral ehk siis huvi on nii tööpakkujatel kui ka siia saabunud sõjapõgenikel ja nende lähedastel.

„Seda näitavad ka lehe kaudu meieni jõudnud inimesed ja kontaktivõtud. Kui palju selle kaudu on tänaseks omale töökoha leidnud ja tööle asunud, me täpselt ei tea. Sellist statistikat me lehe kaudu ei saa, aga loodame siiralt, et neid on juba hulgaliselt ja et see arv kasvab iga päevaga," ütles Koppel.

Mis puutub töötutesse, siis eile hommikuks oli end töötuna arvele võtnud 23 inimest.

„Nende hulk kasvab iga päevaga," tõdes Koppel. „Töötutoetust on meilt taotlenud 20 inimest ja ka nende inimeste arv kasvab iga päevaga."

Töötukassa esialgsetel andmetel on saabujate seas meditsiiniõdesid, õpetajaid, juriste, sõidukijuhte, tootmistööliseid, ökonomiste, aga ka lastega kodus olevad noori emasid. Peamiselt on erialase haridusega inimesed vanuses 22 - 46 aastat.

Eelkõige soovivad nad töötada lühiajaliselt, et naasta mõne aja pärast koju.

„Tööandjad peavad arvestama, et Ukrainast saabujad ei ole tulnud siia esmajärjekorras töö mõtetega, vaid nad põgenevad sõjaolukorrast. Kõik neist ei ole kindlasti valmis kohe tööle asuma," ütles Annika Koppel.