Proovisõit: Volkswagen Multivan – korralik universaal inimeste sõidutamiseks
Äsja lõppenud nädalavahetuse ja sellega kaasnenud Tartu reisi edukalt läbinuna julgeksin pakkuda kolm selle auto kõige olulisemat tunnust: muljetavaldav võimalus sättida ümber istmete ja laudade asendeid ja paiknemisi, pistikhübriidi puhul mõistlikud kulud kütusele ning kõigi VW sõiduautodele omaste juhiabisüsteemide olemasolu.
Aga alaku lugu ustest. Liuguruksed on Multivani mõlemal küljel. Avanevad kergelt, sulguvad kergelt - lõpus tõmbab veel ise automaatikaga end kerge jõnksuga tihedalt kinni, võimalik on tellida ka elektriliselt avanevad uksed. Tagaluuk käib kõrgele üles, aga pagasiruumi väga palju sel masinal pole - vähemalt lühemal versioonil mitte - nii et sinna tuleb kotte üksteise peale laduda. Auto on müügis nimelt kahes pikkuses: 4,98 ja 5,18 meetrit. Ametlikud andmed ütlevad, et baasmudeli puhulmahub sinna kraami 469 liitrit ja pikema m udelli puhul 763 liitrit. Auto kliirens on tavaline - 15,2 cm- ja tagaluugi lävi on auto toodud maksimaalselt madalale.
Juhi- ja kõrvalistuja uksed on nagu väikebusside uksed ikka, aga seda tuleb öelda, kinni tuleb neid tõmmata julgelt suure hooga - pahatihti kippusid mul nad poolsuletud asendisse jääma.
Kõige muljetavaldavam osa selle mudeli puhul on niisiis tagumiste istmetega toimuv. Alguse saab see tegelikult juba kahe esiiste vahel asuvas topsihoidjate paneelist, mille saab ühe liigutusega täispikkuses tahapoole liigutada, selle sisemuses olev välja tõmmata ja... tagaistujate jaoks mõnusad lauad moodustada.
Näide 2: kui tagaistujaid on viie asemel neli, siis miks mitte kõige tagumise rea keskmise istme seljatugi ette lasta ja sellest topishoidjad luua. Näide 3: keskmise istmerea toolid on ümber keeratavad ja nii saab seltskond peatuste ajal näiteks lauamänge mängida. Näide 4: tagumiste ridade istmed saab tagaluugist ükshaaval ka lihtsalt välja tõmmata - kui reisijaid vähem ja vaja ruumi teha pagasi jaoks.
Neid näiteid on veel ja veel ning sel eesmärgil on istmed tehtud ka eelneva mudeliga võrreldes 25% (7kg) kergemad. Uudis on ka see, et istmesoojenduse saab tellida ka tagumistele istmetele. Esimesed istmed on aga mõlemad elektriliselt juhitavad (vähemalt paketi Energetic puhul).
Üks märkamine veel: lõpuks ometi on üks tootja paigutanud masinasse (nii taha kui ette) USB-C pordid mobiilide laadimiseks ja loobunud täiekult „vanadest headest" USB-dest.
Nagu öeldud, siis Volkswageni sõiduautodele omased juhiabi- ja mugavussüsteemid on ka sellel mudelil kõik olemas.
Automaatkäigukasti „juhtkang" on toodud armatuurile roolist veidi paremal. Kliimaseade on mitmetsooniline, lisaks leiame kallakult stardi abi, sõidurajahoidja, adaptiivse püsikiirusehoidja koos kurvide eel aeglustajaga (nooled paremale-vasakule muudavad püsikiirust 10 km kaupa, üles-alla 1 km kaupa), parkimisabi, normaalse suurusega ehk 10-tollise diagonaaliga multimeediaekraan, täielikult ümbersätitav digitaalne näikuteplokk, võtmevaba lukustus ja auto käivitamine, loomulikult elektriliselt juhitavad ja soojendusega küljepeeglid. Lisavalikus on ka sõiduautomete projitseerimine juhi sile ette (veidi vasakule) esiklaasile.
Harman Kardoni helisüsteemi tellimisel on autos kokku 14 kõlarit, isegi armatuurlaua keskel (tavalise helisüsteemi puhul on selle asemel lisalaegas). Heli ja temperatuuri juhtimine on tehtud (ikka veel - mulle ei meeldi) puutetundliku plastpinna peal libistamise funktsiooniga, õnneks on olemas ka muud viisid nende juhtimiseks.
Sisedisainis Eenergetic paketi puhul mingisugust erilist luksust oodata ei maksa. Lihtsalt mugav ja mugavate istmete auto, palju plastpindasid, vaid ukse siseküljel on küünarnukialune pehme polstriga.
Mis välisilmesse puutub, siis on see üks tagasihoidlik funktsionaalne auto. Silma paistavad kitsad ja ühtse terviku moodustavad esituled. Need on IQ.Light maatriks-LED-esituled, mis ühelt poolt kohandavad oludest lähtuvalt automaatselt valgusvihu eredust ja suunda, teisalt hoiavad ära vastutulijate pimestamise, kuna on võimelised silmade kõrguselt valgusvihku välja lülitama.
Klaaspinda on autol väga palju: suured aknad ja valikuna tellitav panoraamkatus, mis jaotub eraldi esiistmete ja tagumiste istmete klaaskatuseks ja mis kokku moodustavad suurimaklaaskatuse kui ühelgi teisel Volkswagenil - 1,8 m2. Mingeid varjusid nende laeklaasidele ette tõmmata ei saa, aga tootja lubab, et need püüavad kinni 80% päikesevalgusest, nii et kedagi kõrvetama seal all ei hakata.
Eesti oludes soovitaks ma kindlasti tellida endale auto esiklaas selline, millel soojendustraadid sees. Ilma selle funktsioonita: täna hommikul (temperatuur veidi nullist allpool) tuli oodata hea 4-5 minutit, enne kui jäälilled selle suurelt pinnalt kadusid.
Autot pakutakse 14 eri värvitoonis, osasid neid saab ka kombineerida, et moodustuksid kahevärvilised autod. Rataste valikus on nüüd ka 19-tollised veljed.
Oma sõidu keskmiseks kütusekuluks pistikhübriidiga sain ma 7,6 liitrit sajale. Kusjuures elektrimootor oli laetud vaid 45 protsenti, seega enamuse aja sõitsin bensiiniga (diiselmootoriga variandid tulevad suvel).
Masinal oli 1,4 liitrine neljasilindriline bensiinimootor ja 85W elektrimootor, mida toitis 10,4 kWh mahutavusega liitium-ioonaku. Sõiduulatus on kahe mootori peale kokku on maksimaalselt 700 km. Kui mina oma sõitu alustasin, näitas masin maksimaalselt vahemaaks veel 450 kilomeetrit, tegelikkuses oleks läbinud ka 600.
Sõit ise on timmitud tõesti väga sujuvaks - nii kohalt äravõtt, pidurdamine kui teekonaruste oletamine. PHEV-masinal on 6-käiguline DSG (dual clutch gearbox) automaatkäigukast. Autol on esisillavedu ja kiirendus sajani on tootja teatel 11,6s.
Nagu alguses öeldud, siis masin on 4,973 m pikk, ehk et tegemist on veel pikkusega, mille puhul mahub täpselt ära tavalise Eesti parkla joonte vahele.
Testsõidu auto hind oli 65 000 eurot.