105 aastat tagasi paukusid Tallinna tänavatel püssid. „Domineeris vene keel ja vene meel”

Tänavu möödub 105 aastat veebruarirevolutsioonist ja viimase Romanovist tsaari kukutamisest. Forte uuris ajaloolase Ago Pajuri käest kui aktiivselt eestlased revolutsioonis kaasa lõid.

105 aastat tagasi, 1917. aasta veebruari lõpus - märtsi alguses, toimusid Venemaa pealinnas Petrogradis sündmused, mis läksid ajalukku veebruarirevolutsioonina. Lai rahvaliikumine, mille eeldused kujunesid välja mitmeaastase sõja ja süveneva majanduskriisi jooksul, muutis Venemaa peaaegu veretult julmast autokraatlikust riigist demokraatlikuks vabariigiks.

Edu oli aga lühiajaline. Sõda ei peatatud, majanduslik olukord oli katastroofiine. Poliitiline võitlus eskaleerus, tõsised reformid, mida massid lootsid, jäid teostamata. Tulemus on teada: uus valitsus tagandati oktoobri lõpus toimunud riigipöörde käigus peaaegu samasuguse kergusega kui eelmine. Bolševikud said endale probleemidest täielikult piinatud riigi ja lisasid juba olemasolevatele mõõtmatult keerukamaid probleeme ning lõid veelgi verisema režiimi kui olid olnud kõik eelmised.

Soldatid ja madrused Kadrioru lossi ees. Filmiarhiiv

Ehkki põhisündmused leidsid 1917 aset Petrogradis, haarasid väikese viivitusega revolutsioonisündmused ka Balti laevastiku üheks olulisimaks baasiks olnud Tallinna. Kui otseselt revolutsioonisündmustes lõid kaasa marginaalide jõugud, siis Eesti ajaloos viis veebruarirevolutsioon positiivsete muudatusteni: esimest korda üle 700. aasta, läks võim Eesti aladel eestlaste kätte.