Kütusemüüjad: miks ei saa bensiini ja toornafta hinnasuhet võrrelda kümne aasta taguse ajaga

Eesti tanklates maksab portaali globalpetrolprices.com andmeil praegu autokütus rohkem kui enamikus maailma riikides. On arvatud ka, et kütusemüüjad püüavad lihtsalt kriisist kasu lõigata, kuna toornafta maailmaturu hind, millele tavaliselt jaemüüjad ise rõhuvad, ei annaks praeguseks niivõrd suureks hinnatõusuks justkui põhjust. Mida arvavad müüjad ise?

Esiteks rõhuvad jaemüüjad praegu sellele, et nii bensiin (Gasoline 10 ppm) kui ka diisel (ULSD 10ppm) on maailmaturul toornaftast eraldi kaubeldavad tooted ning nende turuhinna baasil kujuneb tegelik sisseostuhind. Ehk et toornaftast rafineerimise teel saadud bensiini kui ka diisli hind on küll seotud toornafta hinnaga, ent igapäevaselt ning olenevalt turunõudlusest on toornafta ja toornaftast rafineeritud toodete vahel selge hinnavahe.

Teiseks ei koosne kütuse hind tanklas vaid maailmaturuhinnast, käibemaksust ja aktsiisist (mis on näiteks võrreldes näiteks 2012. aastaga täna ca kolmandiku võrra kõrgem). „Hinnalisa annab tänasele ka kohustuslik bionõude tasu," ütles Neste kommunikatsioonijuht Risto Sülluste.

Biotasu suurus on olenevalt turuhinnast täna 15–20 senti liitri kohta.

Sülluste lisab, et oluline on silmas pidada, et bensiin ja diislikütus on kaup, mille hind kujuneb eraldi börsinoteeringuga, kus arvestatakse ka euro ja dollari kurssi ja kõiki muid turu mõjureid.

„Võrreldes 2012. aastaga on dollar tugevnenud euro suhtes ca viiendiku," tõdeb ta. See asjaolu tõstab jaemüüjatele ja ka lõpptarbijale kütuse sisseostuhinda.

Viimase nädala kütusehinna tõusul ei paista aga olevat muud suuremat põhjust kui hirm Venemaa algatatud sõjategevuse tagajärgede ees.

Konkurentsiamet: hindades kokkuleppimise tõendeid hetkel pole

Konkurentsiameti koostöö ja tugiteenuste osakonna juhataja Maarja Uulits tõdes, et arusaadavalt ei ole kütusehindade tõus meeldiv, ehkki viimase aja sündmuste taustal on see paljuski ka paratamatu.

„Kütusehindade näol on tegemist vaba turuga ning riigil ei ole iseenesest võimalik kütusemüüjate hinnakujundusse sekkuda. Seepärast me ka jooksvalt ei kontrolli, kuivõrd on Eesti hinnamuutused seotud maailmaturu hindade muutustega," ütles ta.

Konkurentsiamet saab kütusemüüjate tegevusse sekkuda vaid siis, kui ilmneksid tunnused, et konkurendid on hindades otseselt kokku leppinud. Sel juhul alustataks koostöös prokuratuuriga kriminaalmenetlust.

„Hetkel siiski hindades kokkuleppimisele viitavaid tõendeid meil pole," ütles Uulits.