Erinevate riikide teadlased on juba ammu kinnitanud, et reovesi toob looduslikesse jõgedesse erinevaid kemikaale ja ravimeid. On teada, et mõlemad võivad negatiivselt mõjutada keskkonda, veekogude taimestikku ja loomastikku ning läheduses elavaid inimesi.
Selle probleemi lahendamist takistas teabe puudumine veereostuse kohta suures osas meie planeedi piirkondades. Suurem osa olemasolevast teadustööst on läbi viidud teatud piirkondades Ameerikas, Lääne-Euroopas ja Hiinas. Selle tulemusena puudutasid olemas olevad andmed ainult 75 riiki.
Uuring ravimireostuse kohta näitas, et vähemalt 25% uuritud jõgedest sisaldas ohtlikus kontsentratsioonis ravimeid. Uuringu autorid valisid välja 1052 proovivõtukohta 258 jõe ääres 104 riigis, mis asuvad erinevates Maa piirkondades. Nad suutsid koguda andmeid piirkondade kohta, kus elab 471,4 miljonit alalist elanikku. Uuringu autoritel ei õnnestunud ravimitega saastumist tuvastada vaid kahes riigis – Islandil ja Yanomami külas (Venezuela). Viimasel juhul oli selle põhjuseks asjaolu, et kohalikud elanikud ei kasuta kaasaegse meditsiini saavutusi.
Suuremahulist teadustööd juhivad Briti teadlased. Selle käigus selgus, et 25% juhtudest on vees leiduv ravimite annus piisavalt märkimisväärne, et ohustada kohalikku taimestikku ja loomastikku, aga ka läheduses elavaid inimesi.
See pole esimene kord, kui uuring näitab tugevat saastumist. Samal ajal väärib märkimist, et sel juhul ei ole ohus mitte ainult suurlinnade elanikud, vaid ka kaugemad külad, mida traditsiooniliselt peetakse keskkonnasõbralikeks. Probleem on selles, et paljudes kohtades ei peeta vajalikuks puhastada vett teatud keemilistest lisanditest. Selle tulemusena satuvad vette ravimid, sealhulgas antibiootikumid. Viimased, muide, viivad selleni, et vees elavad bakterid muutuvad nende suhtes resistentseks.
Siiski on põhjust arvata, et olukord tulevikus muutub. Uus töö tõstab teadlaskonna teadlikkust olemasolevast probleemist. Lisaks võimaldab see kaardistada kõige saastatumad kohad. Uuringu tulemuste põhjal selgus, et kõrgeim saastatuse tase on seal, kus jõgede läheduses asuvad suured farmakoloogia ettevõtted. Loomulikult oleneb palju võimekusest reovett puhastada.
Lisaks leiti oluline seos saastatuse taseme ja piirkonna jõukuse, töötuse ja sotsiaal-majandusliku seisundi vahel. Antud probleem on kõige teravam Sahara-taguses Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aasias. Tähelepanuväärne on, et varem on nende piirkondade farmakoloogiliste jäätmetega saastumist vähe uuritud.
See aga ei tähenda, et suured linnad ei peaks sellele probleemile vähem tähelepanu pöörama. Täiesti võimalik, et inimestel peaksid tulevikus olema eraldi konteinerid, kus hoitakse kasutatud või aegunud ravimeid. Ettevõtted peavad omakorda juurutama protsesse jäätmete puhastamiseks seda tüüpi saasteainetest.
