Sissejuhatuseks mastaapide mõistmiseks pisut numbreid. Venemaa autoturu suurus on viimastel aastatel kõikunud 1,6–1,75 miljoni müüdud uue auto ringis, mis on vaid kümnendik USA omast või 2% üleilmsest automüügist. Olulisimad tegijad seal on Hyundai-Kia kontsern (mullu läks kaubaks 380 000 autot), AvtoVAZ (351 000 autot) ja Renault-Nissan-Mitsubishi allianss 212 000 müüdud sõidukiga. Pealegi on Renault AvtoVAZi suuromanik.

Tervikuna ei ole Venemaa suurtele autofirmadele muidugi kuigi oluline. Suurima osa oma toodangust müüb seal Hyundai (5,7%), kuid ka Renault’ (4,4%) ja Mitsubishi (3,4%) jaoks ei ole tegu eluliselt tähtsa turuga, mille kaotamine võiks firmat pankrotiga ähvardada.

Samas on Venemaal tervelt 34 erinevat auto-, bussi- ja mootoritehast, ent nende valmistatu läheb peamiselt siseturule ja nii eksporditi koroonaeelsel 2019. aastal vaid ligi 50 000 sõidukit. Enamik autotööstusest kuulub väliskapitalile – Renault Group toodab 39,5% riigi sõidukitest, järgneb Hyundai-Kia (27,2%), Volkswageni turuosa on 12,2%.

Tänaseks võib tänu teadaolevatele sanktsioonidele prognoosida vene autoturgu ja -tööstust ees ootavat kolme stsenaariumi. Need pole üksteist välistavad, vaid võivad kombineeruda ja üksteist täiendada. Kuna aga tehnilised üksikasjad pole veel kõiges kokku lepitud (saatan ongi ju teadupärast peidus detailides), siis mõistagi võib sõja tingimustes veel paljugi muutuda.

Need kolm põhimõttelist stsenaariumi on:

Hinnatõus ja välismaiste autotootjate lahkumine

Kõige kergem löök vene autoturule saab olema siis, kui üritatakse Venemaa majandust üksnes rahaliste sanktsioonidega survestada. Kuna läbi on käinud nii Venemaa pankade valuutatehingute keeld, piirangud tehingutele väärtpaberitega kui ka osade pankade lahtiühendamine rahvusvahelisest SWIFT-i maksesüsteemist, siis on tegu üsna tõepärase kavaga ja arusaadavalt on selle all kannatanud juba rubla vahetuskurss.

Need sanktsioonid on vene autotööstusele väga tüütud, kuid mitte veel hävitavad. Näiteks Iraan on väga keerulistes tingimustes elanud palju aastaid, ent tuleb kuidagi siiski toime ning omab veel täiesti arvestatavat autotööstust.

Selle stsenaariumi korral tõusevad autode hinnad palju ja kiirelt (väidetavalt on mõned automüüjad juba hindu tõstnud), kiibikriisist tingitud niigi suur defitsiit kasvab veelgi ja kiduma hakanud müüginumbrid kukuvad kivina. Väga raske saab olema firmadel, kel on Venemaal koostetehaseid, kuid veelgi keerulisem tootjail, kel neid pole, viimased on suure tõenäosusega sunnitud sel juhul turult lihtsalt lahkuma (näiteks Subaru).

Noobelmargid jäävad vene turule selle stsenaariumi puhul alles (kui just nende müüki ei keelustata) ja mida kallimad, seda elujõulisemalt. Lihtsalt rikkad hakkavad oma autode eest tublisti rohkem maksma. Vaesed hakkavad ka rohkem maksma, kuid lisaks kitsenevad oluliselt nende võimalused leida endale taskukohane auto.

Täiendavalt ähvardab dollarites ja eurodes arveldamise lõpetamine sellega, et seisma jäävad ka paljud olemasolevad autod, kuna välismaalt on varuosi väga keeruline osta (ehkki mitte võimatu). See stsenaarium on Venemaa jaoks kergeim, kuna kõige eest tuleb lihtsalt hakata palju kallimat hinda maksma. Kui aga lisanduvad järgmised sanktsioonid, siis nende mõju on juba oluliselt karmim.

Loe täisteksti ja ülejäänud prognoose tasuta portaalis Accelerista.com.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid