Autotootjad peatasid osa tegevusest Venemaal

Otsustavaid samme on astunud Volvo auto- ja veokitootmisharud, Volkswagen, Mercedes ning Daimler Truck.

Globaalsed auto- ja veokikontsernid, sh rootsimaine Volvo Cars ja Saksa ettevõte Daimler Truck teatasid esmaspäeval osa äritegevuse peatamisest Venemaal pärast seda, kui Venemaa väed Ukrainasse tungisid, vahendab AutoBlog.

Venemaa relvajõud tungisid möödunud nädalal Ukrainasse, alustades suurimat teise riigi vastast sõjalist rünnakut Euroopas pärast Teist maailmasõda. Pärast seda, kui lääneriigid Venemaa vastu sanktsioone asusid kehtestama, on mitu ettevõtet Venemaal tegevuse peatanud.

Venemaa suurim välisinvestor energiahiid BP plc teatas nädalavahetusel järsult, et loobub oma 20-protsendilisest osalusest riiklikult juhitavas ettevõttes Rosneft; kontsernile tähendab see kuni 25 miljardi dollari suurust kaotust.

Esmaspäeval teatas Rootsi autotootja Volvo Cars, et peatab edasiste teadeteni autode tarnimise Venemaa turule. Volvo oli esimene rahvusvaheline autotootja, kes sellise sammu astus.

Pressiteates selgitasid ettevõtte esindajad, et otsuse ajendiks on „Venemaaga materjalide vahetamise potentsiaalne riskantsus, mis johtub muu hulgas Euroopa Liidu ja USA kehtestatud sanktsioonidest".

„Kuni edasiste teadeteni ei tarni Volvo Cars enam sõidukeid Venemaa turule," sedastas kontsern.

Volvo pressiesindaja märkis, et ettevõte ekspordib sõidukeid Venemaale Rootsis, Hiinas ja Ühendriikides tegutsevatest tehastest. Vene turule selja keeramine järgnes sellele, kui Venemaa hoiatas Rootsit ja Soomet NATOga liitumise eest, ähvardades neid riike vastasel juhul „tõsiste sõjalis-poliitiliste tagajärgedega".

Tootmisharu andmete osutusel müüs Volvo 2021. aastal Venemaal u 9000 autot.

Esmaspäeval teatas uudisteagentuur RIA ka, et Volkswagen on ettevõtte ametlikule seisukohale viidates ajutiselt peatanud juba Venemaal asuvate autode kättetoimetamise klientidele. Reutersi pöördumise peale vastas Volkswagen, et ei kommenteeri praegu kujunenud olukorda.

Varem kuulutas Volkswagen, et peatab sel nädalal mõneks päevaks tootmise kahes Saksamaa tehases, see teade järgnes Ukrainas toodetud komponentide tarneviivitusele.

Daimler Trucks teatas esmaspäeval, et külmutab viivitamatult oma tegevuse Venemaal, sh koostöö Vene veokitootjaga Kamaz.

Ka Mercedes-Benz Group otsib seaduslikke võimalusi likvideerida võimalikult kiiresti oma 15-protsendiline osalus Kamazis, teatas ajaleht Handelsblatt.

Mercedese pressiesindaja rääkis Reutersile, et praeguste sündmuste valguses tuleb kontsernil oma äritegevus ümber hinnata.

Mercedes-Benz Group, endine Daimler AG oli enne veokitootja lahkulöömist ettevõtte Daimler Truck emaettevõte.

Samal ajal andis Rootsi autotootja AB Volvo teada, et on kriisi tõttu peatanud Venemaal tootmis- ja müügitegevuse. U 3% kontserni tulust pärines seni müügist Venemaal, kus asub ka üks Volvole kuuluvatest tehastest.

„Nüüdseks on meil piirkonnas kehtivate sanktsioonide ja piirkonna turvalisuse osas mõnevõrra selgem pilt. See tähendab, et igasugune tegevus Venemaal lõppeb," kinnitas kontserni esindaja Reutersile, lisades, et meetmed jäävad püsima edasiste teadeteni.

USA autotootjatega Ford Motor Company ja General Motors Company ei õnnestunud Reutersi ajakirjanikel esmaspäeval ühendust saada.

Ford, millel on 50-protsendiline osalus kolmes Venemaa tehases, andis varem teada, et pingutab oma äritegevusele avaldatava mõju haldamise nimel, kuid et kontserni esmane prioriteet on töötajate julgeolek konfliktipiirkonnas.

General Motors, mis müüb Venemaale üsna vähe sõidukeid, teatas varem, et on tarneahela haavatavust piirkonnas vähendanud ja kavatseb tagada enda töötajate turvalisuse.

Möödunud nädalal pärast Venemaa sissetungi peatasid tootmise mitu autotootjat ja varustusettevõtet, nende seas Renault ja rehvitootja Nokian Tyres. Varuosade tootja Aptiv suunas suurema osa tootmistegevusest Ukrainasse ning Jaapani kontsern Sumitomo Electric Industries peatas tegevuse Venemaal.

Peale selle kuulutas Toyota Motor Corporation esmaspäeval, et peatab tehaste töö Jaapanis pärast seda, kui plastvaruosade ja elektroonikakomponentide tarne-ettevõtet tabas oletatav küberrünak.

Võimaliku rünnaku toimepanija või motiivide kohta pole seni teavet. Rünnak järgnes sellele, kui Jaapani riik ühines lääneriikide Venemaa-vastaste sanktsioonidega, kuid pole selge, kas küberrünnak üldse kuidagi sellega seotud on.

Jaapani valitsus teatas, et kavatseb uurida Venemaa võimalikku seotust rünnakuga.