Putinil on täna 4000 tuumalõhkepead – neist ühegi käikulaskmisega ähvardamine on täielik bluff

Venemaa president Vladimir Putin kutsus nädalavahetusel üle aastakümnete taas esile tuumaõhutondi, kui andis teleekraanil oma kindralitele käsu seade kõrgendatud valmisolekusse tuumaheidutusjõud. Sestap on kõikjal maailmas tekkinud arutelud, kui reaalne see oht nüüd tegelikkuses on.

Seni puudub paraku igasugune üksmeel selles osas, millised on Putini käsule järgnenud praktilised sammud. The Guardian arvab näiteks, et pommid laaditakse pommitajatele või ette valmisolekusse seatakse mandritevahelisi ballistilisi rakette kandvad tuumaallveelaevad:

Aga vaadakem, milline on Venemaa tuumajõudude hetkeolukord. USA Kongressi uurimisraporti kohaselt koosnevad Venemaa tuumajõud nii kaugmaa strateegilistest süsteemidest – sealhulgas mandritevahelisest ballistilistest rakettidest, allveelaevadel paiknevatest ballistilistest rakettidest ja pommitajatest – kui ka lühema ja keskmise ulatusega kandesüsteemidest.

Paigutatud on lõhkepead enam kui kümnesse eri piirkonda:

Mandritevahelisi ballistilisi rakette on raporti kohaselt 310 ja nendega kasutamiseks on valmis 800 tuumalõhkepead.

Ballistiliste rakettide kandmiseks mõeldud allveelaevad on osaks põhjalaevastikust, mille peakorter asub Murmanski oblastis Severomorskis, ja Vaikse ookeani laevastikust, mille peakorter asub Vladivostokis. Allveelaevastik võib kanda umbes 624 lõhkepead. Tuumapommide kandmiseks mõeldud ligi 60 raskepommitajat paiknevad aga Saratovi oblastis ja kaug-Idas Amurskaja piirkonnas.

Milline on aga käsuahel olukorras, kus Venemaa peaks tõepoolest tuumajõud kasutusele võtma?

Selge on see, et Venemaa president on Venemaa relvajõudude kõrgeim ülemjuhataja ja tal on volitused suunata tuumarelvade kasutamist.

Kui Venemaa president peaks tõepoolest andma käsu kasutada tuumarelva, siis saadab kaitsejõudude peastaap vastava otsese käsu käivitusmeeskondadele. Kasutusel on selleks mitu C2 süsteemi. Raporti kohaselt pole aga teada, kas käsk lõhkepead kesklaost teisaldada ja vägedele kasutamiseks vabastada on osa stardiloast.

Kui tõsine oli Putini ähvardus?

Eesti kaitsejõududude ühtne hinnang on, et Putini teleesinemise ainus eesmärk oli avalikkuse hirmutamine.

„Tuumarelvaga ähvardamise põhiline eesmärk on avalikkuse hirmutamine. Kaitsevägi ei soovi sellesse panustada ja hetkel tuumarelvaga ähvardamist ning sellega seonduvalt täpsemalt kommenteerida," ütles näiteks kaitsejõudude peastaabi pressijaoksonna ülem Taavi Karotamm.

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm arvas tänasel pressikonverentsil aga, et Eesti jaoks konkreetselt Putini sõnavõtt ohtu tõstnud ei ole.

„Võib arvata, et eskalatsiooniredelil lähevad enne käiku teised vahendid, kui me jõuame eskalatsiooniredeli tippu ehk tuumarelvadeni. Ja seal on neid astmeid oi-oi kui palju veel," sõnas Salm.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles aga eile ABC Newsi teatel, et Vladimir Putini käsk panna Venemaa tuumajõud kõrgendatud valmisolekusse oli mõeldud vaid surve avaldamiseks läbirääkimiste eel Ukrainaga.

"Me näeme seda korraldust kui katset panuseid tõsta ja Ukraina delegatsioonile täiendavat survet avaldada. Kuid me ei anna sellele survele järele," ütles Kuleba.

Valge Maja pressisekretär Jen Psaki ütles aga, et Putini ähvardused olid lihtsalt hirmutamistaktika.

Psaki ütles, et Putin kasutas mustrit, mida ta kasutas nädal enne sissetungi Ukrainasse ja mille eesmärk on õigustada edasist agressiooni.

"Ülemaailmne kogukond ja ameeriklased peaksid seda vaatama läbi selle prisma. Oleme näinud teda ikka ja jälle seda tegemas," sõnas ta.