NFT on plokiahelal põhinev digitaalne vara, mida eristab krüptovaluutast muuhulgas see, et ükski NFT pole teisega “võrdne”. NFT võib kujutada mingit originaalteost, näiteks pilti, ning NFT soetaja saab sellega seoses autentsussertifikaadi. NFT-l kujutatut saab digitaalselt kopeerida ja jagada, aga… ostja on justkui selle omanik?

NFT-de turg on suures osas kontrollimatu ja õigusväline, mistõttu on levinud pettused ja kahtlustused seotuses rahapesuga – tõesti, kes ostaks näiteks ühe pildi 933-pildilisest seeriast, millel on keskmise Indoneesia mehe keskmises Indoneesia kodus tehtud selfie, ja maksaks selle eest sadu tuhandeid eurosid?

Kuid just nii toimitakse ning kõige kallim NFT on müüdud lausa 61 miljoni euro eest. Ilmselgelt soovivad tulusast pirukast ampsu paljud ning seda proovib ka mees kunstnikunimega Shl0ms. Tema algne investeering on pisut suurem ja riskantsem kui eelmainitud indoneeslase oma.

Nimelt ostis Shl0ms umbes 223 000 euro eest Lamborghini Huracani, käis oma meeskonnaga mitu nädalat erinevate lõhkeainetega katsetamas, õhkis isegi testiks ühe teise auto ning siis valmistas ka Huracani õhku laskmiseks ette. Eesmärgiks oli seda mitte täielikult põrmustada, vaid õhkida see nii, et alles jääks äratuntavaid ja suuri tükke.

Mõeldud-tehtud:

Nüüd on Shl0ms valinud välja 888 plahvatusest alles jäänud tükki, need 360-kraadisesse videosse talletanud ning paiskab need umbes 23-eurose alghinnaga oksjonile. Ei, mitte tükid – videod. Tükke ostjad ei saa! 111 NFT-d jäävad meeskonnale endale edasiste projektide jaoks.

Et projekt õnnestumiseks lugeda, peaksid NFT-d müüma muidugi palju rohkema eest kui alghinnaks määratud. Shl0ms lubab, et müügist saadud tulu läheb järgmiste kunstiliste “väljapanekute” tarbeks.

Ehk siis… ostke link videole, mis kujutab tükki õhku lastud Lamborghinist. Mida rohkem maksate, seda parem! Kõlab… vägagi mõistlikult.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid