„Kas olete mõelnud, et kui linnud laulavad, siis tunneb inimene end turvaliselt“ – heliloojad avasid soolalaos kuulatava näituse

Rotermanni soolalaos tegutsev arhitektuurimuuseum on nüüd hea mitu kuud täidetud kõige erinevamate ja kohati ootamatumategi helidega, mille on sinna kokku kogunud heliloojad Taavi Tulev ja Ekke Västrik.

Meeste soov on lihtne ja selge: kuulake väga tähelepanelikult, mis teie ümber toimub. Iga väiksematki heli! Ja mis veel olulisem - proovige neid eristada tüütust igapäevamürast.

Just nende muude helide püüdmiseks käisid Tulev ja Västrik igast suunast helisid haarava Sennheiser Ambeo ruumilise mikrofoniga mööda kõige eripalgelisemaid kohti, salvestasid sääski, nahkhiiri, Lahemaa laineid, trammi nr 4, elektrikappi, Balti jaama kajakaid ja isegi bussides tavaliselt märkamatuks jäävaid elektromagnetlaineid.

Tõeline tehniline kunsttükk oli aga nüüd see kõik tagurpidi pöörata ja ühes ruumis kuulatavaks teha. Selleks tuli faasiarvutuste abil spetsiaalse tarkvaraga välja peilida, kust suunast mis kõlar heli peab välja andma ja kokku ümbritseb soolalao näituseruumi laval istuvat kuulajat nüüd kokku lausa 16 kõlarit - tagatipuks üks veel põranda alla suunaga üles.

„Minu eesmärk oli luua lugu. Viime inimese ainuüksi helide abil 18 minutit vältavale rännakule väga erinevatesse kohtadesse ja olustikesse," ütleb Fortele helinäituse peaautor Taavi Tulev. „Me viime su kuskile minema, viime su arusaamiseni soovitud ja soovimatutest helidest sinu ümber."

Tulev tunnistab, et täielikku vaikust ei oma elus ei kohta. Ikka on mingid õhkõrnad õhuvooludki. Aga märgakem neid helisid, mis meie ümber on, oleme ju tavaliselt oma mõtetest ja tramburaist nii hõivatud, ütleb näituse autor.

Ta loodab, et kui näitus aitab ära hoida ühegi generaatori paigaldamise kusagile metsatukka, kuna tekkinud on arusaamine, et see põhjustab soovimatuid helisid, siis on sõnum vilja kandnud. Hea seegi väike asi, kui naabrid ei kostaks enam läbi seina.

Muusika tegemise hoiab ta helide kogumisest täiesti lahus - „need siin on nii nauditavad, et ei tahagi siia midagi lisada". Ta ise üritab vältida nii palju kui võimalik linna peal käimist - „ma lihtsalt kuulen liiga palju". Kui Tulev kunagi alustas helidega tegelemisega, siis ta käis oma minisalvestajaga tõesti palju ringi ja kuulas paljusid kohti. Aga täna, linnas...võib olla oleks seda kümme aastat hiljem huvitavam kuulata.

„Aga mis pallid need siin sellised on?" märkan ühtäkki end küsivat. Selgub, et need annavad edasi heli olemust.

„Kui kivi kukub vette, siis levivad lained tasapinnaliselt. Heli levib aga implusi allikast gaasilises keskkonnas sfääriliselt - võngetena väljapoole. Pallid iseloomustavadki heli sfäärilist olemust," selgitab Tulev.

Narva maantee müra kostub juba Jussi järvedeni

Taavi Tulev leiab, et inimene on tervik ja meid mõjutavad väga palju see, mida me kuuleme, mida sööme, mis valgus meie ümber on.

Kui me sööme ebatervislikult, see lähevad hormoonid paigast ära ja me muutume aina tundlikumaks. Kui inimene saab mitte-punast valgust enne magama minemist, siis tal melatoniini tootmine enam ei toimi - punane on ainus valgus, mille paistel saab inimene magada ja mis ei pärsi melatoniini tootmist. Kui melatoniini tootmine on sassi aetud, siis läheb taaskord kogu keha hormonaalne tasakaal paigast ära.

Samamoodi on müradega.

„Need tekitavad lihtsalt stressi. Üldise mürafooni keskel olemine tekitab stressihormooni kortisool - tagajärjeks on väga levinud ärevushäired ja muud hingehaigused," leiab Tulev. „Tuvastatud on ka seda, et lennukite maandumisala alla jäävate inimeste tervis on üldiselt halvem. Kuna ma ise käin salvestamas, siis näen ka seda väga suurt vahet, mis on toimunud helide maailmas seoses meie metsade suure maharaiumisega. Müra on hakanud liikuma läbi metsade väga kaugele. Jussi matkarajal Paukjärve ääres on Narva maantee müra ilusti kosta. Või kas me ikka oleme endale aru andnud sellest, et merre rajatavate tuulikute madalsageduslik heli võib merekeskkonda reostada kuni 20 kilomeetri raadiuses. „

Üks asi on see, mida meie sellest arvame, ent lisaks meile on ju veel loomad ja linnud ja kalad ja taimed, ütleb Tulev.

„Muide, linnud laulavad ainult siis, kui ümberringi on turvaline. Linnulaulu kuulamine tekitab seetõttu ka inimestes turvatunnet. Looduses rohelise värvi nägemine paneb aga meie organismi dopamiini tootma," lisab ta.

Lisaks saali keskel lahti rulluvale heliloole saab näitusel seinte ääres ringi liikudes saab külastaja kõrvaklappide abil osa kümnetest väga erinevatest helidest - bussisõidu elektromagnetväli, nahkhiired, veealused helid, kontaktmikrofoniga püütud majaseina „kõrvad", külakoerad, Balti jaama kajakad...

Näitus jääb soolalaos avatuks 16. aprillini.