„Kõige ohtlikum on venelaste läbimurre lõunas.” Kas Ukraina sõjavägi saab Vene omale vastu?

Forte uuris riigikogu liikmete erukindral Ants Laaneotsa (Reformierakond) ja reservkolonelleitnant Leo Kunnase (EKRE) arvamust Vene-Ukraina sõja esimese päeva ja üldise jõudude vahekorra kohta.

Puhtalt arvuliselt ületab Ukraina armee Venemaa oma. Kuid Ukraina relvastus on vanem ja vähem efektiivsem ning enamik sellest on pärit 1980. aastatest, mil Ukrainas paiknes kolm Nõukogude Armee sõjaväeringkonda. Ants Laaneotsa sõnul pole hetkel ukrainlaste seis lootusetu: riik on suur ja võtta on üle 400 000 mehe, kel on sõjategevuse kogemus. Laaneots märgib, et suurimaks probleemiks ukrainlaste jaoks on siiski moodsa tehnika nappus. „Probleem on selles, et kaasaegset relvastust on neil vähe, ehkki nad on seda juurde saanud. Aga venelastel on selles ülekaal," räägib ta.

Venemaa väed ründavad Ukrainat mitmest suunast: lõunas Krimmist; idas läbi Donbassi ning Lõuna-Valgevenest. Leo Kunnase sõnul on pärast sõja esimest päeva ukrainlaste jaoks kõige kriitilisem seis lõunarindel ning on tekkinud oht, et Krimmist pealetungivad väed pääsevad Donbassi rindel olevate vägede seljataha. „Lõunast lähtuv läbimurre hakkab olema juba enamat kui taktikaline läbimurre, see on hetkel kõige ohtlikum. Teine ohumoment on venelaste dessant, mille nad tegid Antonovi lennuväljale Kiievi lähedale," sõnab ta.

Ukraina relvajõududel on kaitsva poolena mitmeid eeliseid: näiteks tuttavad piirkonnad, lühikesed varustusliinid ning kohaliku elanikkonna toetus. Kuid kas see on siiski oluline? Vene armee suudab ühe rinde kilomeetri kohta välja panna rohkem tulejõudu kui Ukraina oma. Forte tegi Eesti parimate sõjaliste ekspertide abiga ülevaate olulisematest relvasüsteemidest, mida venelased ja ukrainlased kasutavad, nende taktikast ja üldisemalt sõjalisest doktriinist.