Teadlastel õnnestus esimest korda luua universaalsed doonorkopsud

Elundil oli kunstlikult muudetud veregrupp teisest esimeseks ja see muutis selle sobivaks siirdamiseks kõigile abivajajatele, mida kirjeldas ajakirjas Science Translational Medicine rühm Kanada transplantoloogia, rindkerekirurgia ja teiste meditsiiniharude spetsialiste eesotsas biokeemiku Stephen Withersiga Briti Columbia ülikoolist.

Veregrupi määrab teatud molekulide (antigeenide) olemasolu punaste vereliblede (erütrotsüütide) pinnal. Punaste vereliblede pinnal olevad antigeenid puuduvad ainult 0 (või vanamoodsalt esimese) veregrupiga inimestel. Kuna võõrantigeenide sattumisel kehasse kutsuvad nad esile immuunvastuse, peetakse 0-rühma universaalseks, võib seda immuunreaktsiooni kartmata üle kanda ka teiste veregruppidega inimestele. Samas saab 0 veregrupi omanikele endile üle kanda vaid oma rühma verd, vastasel juhul on kurvad tagajärjed vältimatud.

Sarnast olukorda täheldatakse ka elundite siirdamisel, kuna antigeenid esinevad veresoonte pinnal. Kui 0 veregrupiga inimesele siirdatakse doonorelund, näiteks A veregrupilt, tekib äratõukereaktsioon. Samas 0 grupi doonoriorganid ka ülejäänud kolme veregrupiga inimestele. Seetõttu peavad 0 verega patsiendid sobivat doonorielundit ootama kordades kauem kui A, B või AB grupi verega patsiendid, mis põhjustab kõrget suremust. Võimalus muuta kõigi doonororganite veregrupp 0ks muudab need universaalseks ehk sobilikuks kõigile abivajajatele, sõltumata veregrupist, ning eemaldab selle barjääri täielikult, märgivad teadlased. Nad viisid läbi eduka laboratoorse eksperimendi, mis kinnitas, et see on põhimõtteliselt võimalik.

Selleks valiti välja mitu proovi A-veregrupiga sobimatutest doonorikopsudest, millele tehti perfusiooniprotseduur, mis tavaliselt tehakse enne siirdamist – inimese kehatemperatuuril pumbatakse läbi elundi hapniku ja toitainetega rikastatud vedelikku. Samal ajal perfuseeriti igast kopsupaarist üks lahusega, millele lisati teatud ensüüme, samas kui teine kops sai standardlahust.

Need ainulaadsed ensüümid eraldati 2018. aastal ühest inimese soolestikus elavast bakterist. Selgus, et neil ainetel on võime lõigata ära antigeenid A ja B erütrotsüütide pinnalt (muutes seeläbi A-, B- või AB-rühma vere 0-rühma vereks), aga ka endoteeli pinnalt (veresooni ja elundite õõnsusi vooderdav sisemine kiht).

Neli tundi hiljem lõigati kopsude endoteeli pinnalt ära 97% antigeenidest A, mille kaudu pumbati lahust ensüümidega. Elundeid ennast see ei mõjutanud. Ja kui igast kopsust pumbati 0-grupi verd suure antigeeni A-vastaste antikehade kontsentratsiooniga, näitasid tulemused meetodi suurt efektiivsust: ravitud kopsudes ei tekkinud äratõukereaktsiooni, mida ei saa öelda elundite kohta, millega ei oldud seda teinud.

Järgmise sammuna alustavad teadlased katseid loomadega, kellele siirdatakse kunstlikult saadud universaalsed kopsud. Teadlased plaanivad, et siis on võimalik liikuda edasi meetodi kliiniliste uuringute juurde. Taotlus nende hoidmiseks esitatakse järgmise pooleteise aasta jooksul. Kui katsed on edukad, kasvab universaalsete (s.o 0. veregrupi) doonorikopsude hulk tulevikus hüppeliselt ning ravijärjekorras olevad patsiendid ei pea sobivaid organeid aastaid ootama, lubavad teadlased.