Probleem, millele ettevõte asutajad eesotsas Ingvar Pärnamäega aasta eest lahendust otsima asusid, puudutab lahingumasinate üliväikest vaatevälja – sisuliselt on lahinguolukorras korpusesse jäetud vaid 10x30 sentimeetri suurune kitsas pilu, millest näeb olukorra hindamiseks vaid hädavaevu välja piiluda.

„Mida kaitseväelased reaalses elu teevad? Lahinguolukorras tehakse luuk lahti ja vaadatakse nabast saadik väljas ringi, et aru saada, mis ümberringi toimub. See on see olukord, mida me tahame vältida. Me tahame, et inimesed istuksid soomuses sees, oleksid kaitstud ja samal ajal näeksid, mis ümberringi toimub," rääkis Ingvar Pärnamäe usutluses Fortele. Loomisel on segareaalsusel põhinev olukorrateadlikkuse süsteem nimega Vegvisir.

 Sõjamasinad ei sõida ainult paraadil Vabaduse väljakul, nende vaatevälja takistavad ka puud, künkad, majad – te teate kindlasti väga hästi, kui suurt probleemi te lahendama asusite. Millise meeskonnaga ja kui kaugele te tänaseks oma lahenduse loomisega jõudnud olete?

Meie asutajate seas on kolm endist kaitseväelast, mina ise olen ka Afganistanis käinud nõunikuna. Nii et kogemus on meil omanikeringis kohe olemas. Tänaseks on möödunud aasta 21. jaanuaril asutatud ettevõttes osanikke juba neljast erinevast riigist.

Päris arendamiseks läks sügisel, sellele eelnes päris pikk analüüsifaas. Uurisime, mis mujal maailmas üldse tehtud on ja kuidas meie toode tehniliselt lahendada.

Kontseptuaalselt tänaseks asi töötab – see on tõestatud ja järele proovitud. Aasta keskel tahame prototüübiga valmis olla ja sellega suurtele relvamessidele minna.

Milles Vegvisiri kontseptsioon täpsemalt seisneb – kuidas te sõjamasinatele silmad pähe annate?