Poole Eesti suurune megakomeet läheneb Maale

Päikesesüsteemi sisenes rahn, mis on rohkem kui sada korda suurem kui harilikud komeedid. Nüüd on õnnestunud teadlastel selle suurust täpsustada.

Päikesesüsteemi on sisenenud üle 150-kilomeetrise läbimõõduga komeet. Alguses peeti seda üldse ekslikult väikeseks planeediks. 2021. aasta augustis veendusid astronoomid aga, et hiiglaslik taevarändur on tõesti olemas, ja leidsid oma hämminguks, et see oli juba 2014. aastal projekti Dark Energy käigus taevauuringu käigus tehtud pildil. Komeeti, mis kujutab endast vaevunähtavat täppi, märkasid kosmoloog Gary Bernstein Pennsylvania ülikoolist ja Washingtoni ülikooli magistrant Pedro Bernardinelli. Komeet sai nende järgi nimeks Bernardinelli-Bernstein koos sümboliga C/2014 UN271.

Nüüd on Emmanuelle Lelouch Pariisi observatooriumist ja tema kolleegid Atacama kõrbes asuvate raadioteleskoopidega uuesti kontrollinud hiigelkomeedi suurust. Astronoomid analüüsisid komeedist lähtuva mikrolainekiirguse mustrit ja jõudsid järeldusele, et see on väiksem, kui algselt tundus: „ainult” 137 kilomeetrit. Kuid isegi sellest suurusest piisab, et pidada komeeti kõigist vaadeldutest suurimaks. See on umbes kuus korda enam kui Phobos (25 km) – Marsi kaaslane ning peaaegu kaks korda suurem kui Hale’i-Boppi komeet – endine rekordiomanik, mille läbimõõt oli 74 kilomeetrit ja mis oli umbes 100 korda suurem kui tavalised komeedid.

Arvutustest järeldub, et megakomeet Bernardinelli-Bernstein liigub mööda piklikku trajektoori, teeb tiiru ümber Päikese 5,5 miljoni aastaga, eemaldudes sellest ühe valgusaasta võrra – see on umbes veerand kaugusest lähima tähe Alpha Centaurini.

C/2014 UN271 saavutab oma minimaalse kauguse Päikesest 2031. aasta jaanuaris. See ei ületa Maa orbiiti ega lenda lähemale kui Saturni orbiit. Sel ajal jälgivad astronoomid taevast rändurit võimalikult hoolikalt ning ennustavad tema edasist saatust ja selgitavad päritolu. Seni usuvad nad, et komeet alustas oma teekonda Oorti pilvest – hiiglaslikust mullist, mis ümbritseb Päikesesüsteemi ja on täidetud miljardite suurte jää- ja kiviplokkidega. Mingi jõud aga tõukas ta sealt välja.

Muide, Oorti pilv võib iga hetk mõne teise sama koletu suurusega ploki välja lükata ja Maa poole suunata. Astronoomid ei välista sellise „terminaatori” külaskäigu võimalust. Ja arvatakse, et Oorti pilv täiendab regulaarselt Päikesesüsteemis ringlevate ja mõnikord planeetidele langevate komeetide arvu. Õnneks ei ole C/2014 UN271 suurused koletised Maad pommitanud, vähemalt mitte enne elu algust. Pärast kokkupõrget enam kui sajakilomeetrise rahnuga poleks Maale enam elu jäänud.