Värske uurimuse raames andis teadlaste töörühm vabatahtlikele katsealustele ülesande fotode põhjal hinnata inimeste atraktiivsust.
Enamikus inimühiskondadest peetakse osa inimestest veetlevamaks kui teisi. Teadlased oletavad, et sellel võivad olla evolutsioonilised põhjused. Kuna enamik evolutsiooniliselt arenenud omadustest seonduvad paljunemise edukusega, püstitasid uurimuse autorid hüpoteesi, mille kohaselt inimesed, kes paistavad teistele veetlevamad, on edukamad paljunemispartnerid, kuna nende tervis on keskeltläbi parem, vahendab MedicalXpress.
Oletuse kontrollimiseks värvati kõigepealt 159 mees- ja naissoost vabatahtlikku ning pildistati neid ilma jumestuseta ja neutraalse näoilmega. Seejärel koguti katsealustelt vereanalüüsid, mille alusel uurijad hindasid nende üldist tervislikku seisundit - antud juhul immuunsüsteemi tugevust -, mõõtes haigustega võitlevate valgete vererakkude sisaldust.
Seejärel lasksid teadlased 492 mees- ja naissoost vabatahtlikul hinnata vastassoost inimeste veetlevust neist tehtud fotode alusel.
Selgus, et inimesed, kes hindasid teiste inimeste veetlevust ainult ühe foto põhjal, pidasid veetlevamaks tugevama immuunsüsteemiga inimesi. Hoolimata sellest, et nad ei teadnud hinnatavate inimeste immuunsüsteemide kohta mitte midagi, järeldasid nad nende tugevust kuidagi vaadeldud näo omaduste põhjal.
Uurijad avastasid ka, et naised hindasid keskeltläbi veetlevamateks neid mehi, kelle vereplasmas esines rohkem loomulikke tappurrakke e NK-rakke, mille ülesanne on leida ja tappa baktereid. Huvitaval kombel ei tuvastatud sarnast seost naiste pilte vaadelnud meeste juures; mehed pidasid veetlevamaks hoopis madala NK-rakkude tasemega naisi. Uurijate oletusel johtub see asjaolust, et madala NK-tasemega naistel on reeglina kõrgem östrogeeni tase.
Oluline on märkida, et vabatahtlikel katsealustel paluti hinnata fotodel kujutatud inimeste veetlevust, mitte aga nägusust või ilu. Inimene võib teistele veetlev tunduda ka siis, kui tema välimust ei hinnata keskmisest kõrgemaks.
