„Eelmisel aastal panime erilist rõhku uute ja tänapäevaste külastusobjektide rajamisele, näiteks valmisid Järvamaal Simisalu vaatetorn, Tartumaal Tiksoja lõkkekoht ja matkarajad, Harjumaal Keila-Joa pargi taristu ning Põlvamaal Suure-Taevaskoja sild. Uuenenud ilme said teiste hulgas ka Kõnnu-Suursoo ja Loodenina vaatetornid Harju- ja Saaremaal, Endla järve ja Selisoo loodusraja laudteed Jõgeva- ja Ida-Virumaal ning Tilleoru matkarada ja Palojärve telkimisala Põlvamaal," rääkis RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo.

Tiksoja lõkkekoht

Täiesti uue sisu ja vormi sai ka mullu tulekahjus õnnetult hävinud ning külastajate armastatud Kilingi-Nõmme metsamaja.

Lisaks ei saa Rammo sõnul märkimata jätta RMK matkatee Hiiumaa haru valmimist - selle raja lähedusse jääb palju eriilmelisi ja haruldasi paiku Kallaste pangast Kõpu tuletorni ja liivaluideteni.

Puhkealadest olid mullu jätkuvalt kõige külastatavamad Tallinna puhkealal asuv Keila-Joa park (343 000 külastust), Peipsi põhjaranniku puhkeala ja Alutaguse rahvuspark, sealhulgas Oru park (270 000) ning Nõva puhkeala (218 000), kaitsealadest liigutakse enim Lahemaa (161 000) ja Soomaa (98 000) rahvusparkides.

Ka RMK Elistvere loomapark meelitab külastajaid ja seda iga ilmaga. Eelmisel aastal oli taas rekordarv külastajaid - 80 598.

Juhiseid matkaradade ja puhkekohtade leidmiseks leiab RMK Loodusega koos äpist ja kodulehelt loodusegakoos.ee.

RMK hallata on 47% Eesti metsadest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid