Kas õietolmuproovid sunnivad Euroopa ajalugu ümber hindama? Professor Anti Selart: palju sellest oli enne teada
(5)Uus uurimus ajakirjas Nature näitab, et 14. sajandi suur katkupandeemia ehk Must surm, mida varem peeti Euroopa ajaloo suurimaks katastroofiks, polnudki nii laastav. Kas ajalugu tuleb nüüd ümber kirjutada? Forte palus teemat kommenteerida Tartu Ülikooli professoril Anti Selartil.
Paleobotaanikud uurisid 19 Euroopa riigis kogutud õietolmuproove ja leidsid, et 1347-1352 katkupandeemia tabas Euroopa eri piirkondi erinevalt. Kui Skandinaavias, Prantsusmaal, Lääne-Saksamaal, Kreekas ja Kesk-Itaalias vähenes teravilja saak oluliselt ning põllud kasvasid taas metsa, siis Novgorodis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja mõnes teises piirkonnas toimus põllumajandusliku tegevuse hoogustumine. Teadlaste sõnul võimaldab see hinnata nende territooriumide demograafilist olukorda katkupandeemia ajal: teraviljasaagi suurenemine näitab nendel aastatel nendel aladel elanud elanikkonna suurenemist. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Nature Ecology & Evolution.
Katk on tuntud juba iidsetest aegadest, tõendeid selle kohta leidub paljudes vanades kirjalikes allikates, näiteks piiblis. Seda põhjustab bakter Yersinia pestis, mille kõige ohtlikum levitaja on orientaalne rotikirp (Xenopsylla cheopis). Musta surma-nimelises katkuepideemias on nähtud seni Euroopa ajaloo suurimat katastroofi, milles viie aasta vältel mõningatel hinnangutel olevat hukkunud kuni pool Euroopa rahvastikust. Uus uurimus lükkab selle ümber.