Miks ähvardab eestlasi dementsus rohkem kui naabreid? „Oleme teistest kõvasti maha jäänud.”

Veebruari algul mainekas meditsiiniajakirjas Lancet ilmunud uurimuse järgi on Eestis aastaks 2050 paremal juhul dementseid Pärnu linna jagu, halvemal juhul Narva jagu. Forte uuris ekspertidelt, miks meile tehtud prognoos on halvem kui meie naabritel.

Maailmas kasvab aasta-aastalt dementsuse all kannatavate inimeste arv, mis on eelkõige tingitud rahvastiku vananemisest. 2019. aastal oli maailmas dementsusega inimesi 57,4 miljonit. Teadlaste hinnangul on aastaks 2050 dementseid juba 152,8 miljonit (parima stsenaariumi järgi 130 miljonit, halvima järgi 175,9 miljonit). Dementsuse levimust erinevates riikides prognoositi kolme peamise haiguse riskiteguri põhjal: kõrge kehamassiindeks, kõrge veresuhkru tase ja suitsetamine.

Eestile prognoosivad uurijad aastaks 2050 83% dementsuse juhtumite kasvu. Seda on rohkem kui Lätis ja Leedus – 44% ning 47%, aga ka põhjanaabrite soomlaste juures, kus prognoositav kasv on 58%. Eesti näitajad on lähedasemad näiteks Valgevenele, kus prognoositav kasv on 79%. Prognoosi järgi kannatab aastaks 2050 Eestis dementsuse all 48 000 inimest (kõrgeim hinnang on umbes 61 000 ja madalaim 37 500).

Eestlasi veab süda alt

Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvikliiniku juhataja, neuroloog Katrin Gross-Paju sõnul on eestlastele tehtud prognoos on naabritest halvem ilmselt südame-veresoonkonna haiguste kõrge näitaja tõttu. „Kõikidel maadel on üks riskifaktor ehk vanuse suurenemine ühesugune. See, et ühel või teisel maal on risk dementsuse tekkeks suurem või väiksem taandub kardiovaskulaarsetele modifitseeritavatele riskiteguritele,” sõnab ta.