Anu Lillak, Mari Tõrv ja Ester Oras kirjutavad, et Viimsi I tarandkalme oli kasutusel umbes aastail 350-500 pKr. Läänemere idakaldal levinud tarandkalmed olid kollektiivsed matmispaigad, millele on iseloomulikud nelinurksed maapealsed kivikonstruktsioonid ning neid on peetud ka eliidi matmispaikadeks.

Kõnealusest kalmest on leitud nii põletatud kui ka põletamata luid, mis olid kalme alale "laiali pillutatud". Lisaks surnutele kaasa pandud isiklikke esemeid, tööriistu, relvi ja keraamikat.

Anu Lillaku osteoloogilised analüüsid lubavad arvata, et Viimsi I tarandkalmesse on maetud vähemalt 29 põletatud indiviidi säilmed. Lisaks leiti 14 indiviidi põletamata luid, kuid ei saa välistada, et ühe indiviidi surnukeha koheldi matuserituaalide käigus erinevalt - osa kehast asetati tuleriidale, osa mitte. Minimaalselt leiti seega 31 inimese luid.

Milliseid järeldusi uurijad oma töös välja toovad?

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid