Vähiravi on tänapäeval väga arenenud. Lisaks kiiritus- ja keemiaravi meetoditele ning kasvajate kirurgilisele eemaldamisele katsetavad teadlased pidevalt uusi ravimeetodeid.
Üks neist kasutab meie enda immuunrakke (T-lümfotsüüte) ja põhineb nende geneetilisel regenereerimisel.
Tavaliselt võitlevad need rakud meie kehas bakterite, viiruste ja muude sissetungijate (nt parasiitidega). Nad ringlevad koos verega ja suudavad tänu membraani pinnal olevatele retseptoritele ära tunda kõik võõrstruktuurid, mis meie kehasse ei kuulu.
Nad teavad, kuidas toime tulla vähirakkudega, mis moodustuvad meie kehas igapäevaselt suurtes kogustes.
Vähirakke pole aga nii lihtne ära tunda, mõnikord maskeeruvad nad edukalt normaalseteks rakkudeks või hakkavad immuunrakkude vastu võitlema, hävitades neid ja minnes mööda organismi loomulikust defektsete rakkude eemaldamise mehhanismist.
Lümfotsüütidel pole aga retseptoreid, mis aitaksid neil kindlaks teha, et nende ees on vaenlane. Sellest tulenevalt otsustasid teadlased, et miks mitte muuta immuunrakkude genoomi nõnda, et neil oleksid retseptorid ja nad saaksid kasvaja tuvastada ja hävitada.
Pärast geneetilist modifitseerimist ilmuvad lümfotsüütidesse uued, arenenumad retseptorid. Seejärel viiakse need rakud tagasi patsiendi kehasse. Nad on täiesti elujõulised ja võivad iseseisvalt jaguneda ja ringelda koos verega, et otsida vähirakke ja kasvajaid kogu organismis.
Peale modifitseerimist pole neil vähirakkude äratundmisega probleeme ja nad talitavad nendega samamoodi nagu kõigi teiste võõrstruktuuridega – hävitavad neid.
Praegu tehakse nn. CAR-T ravi Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Iisraelis, Lõuna-Koreas ning Euroopa suuremates riikides ja selle maksumus küündib peaaegu 470 000 euroni, kuid nagu iga tehnoloogia puhul, leiavad teadlased aja jooksul võimaluse muuta see kättesaadavamaks ja odavamaks.
