Lootuskiir kõigile halvatutele: Iisraelis loodi revolutsiooniline meetod seljaaju raviks

Iisraeli teadlastel õnnestus välja töötada unikaalne implantaat, mis on mõeldud seljaaju vigastuste raviks. See võib mängida olulist rolli halvatud patsientide ravis, kinnitasid teadlased esmaspäeval ajakirjas Advanced Science avaldatud eelretsenseeritud uuringus.

Tel Avivi ülikooli teadlased suutsid tagada, et 15st uuringus osalenud halvatud hiirest 12 hakkasid jälle korralikult liikuma. Põhimõtteliselt annab see kõigile halvatud inimestele lootust, et nad saavad jälle kõndida.

„Kui see töötab inimeste peal, aga me usume, et see nii on, võib see anda kõigile halvatud inimestele lootust, et nad suudavad uuesti kõndida,“ ütles Sagoli regeneratiivse biotehnoloogia keskuse professor Tal Dvir ajalehele The Times of Israel. Ta sõnas, et kuigi kõik tema hiired said seljaaju implantaadid kolmest inimrakust, on uuenduse inimesteni jõudmisel plaan kasvatada iga patsiendi jaoks uus selgroog, kasutades nende enda keha rakke.

Dvir ennustab, et see „võimaldab kahjustatud koe regenereerimist ilma äratõrjumisreaktsiooni riskita" ja välistab vajaduse implantaadi saaja immuunsüsteemi alla suruda, nagu see toimub paljude siirdamiste puhul.

„Kogu maailmas on miljonid inimesed selgroovigastuse tõttu halvatud ja nende seisundile ei ole endiselt tõhusat ravi,” ütles Dvir. „Inimesed, kes on saanud väga noorelt vigastada, on määratud veetma oma ülejäänud elu ratastoolis, kandes kõik halvatusega seotud sotsiaalsed, rahalised ja meditsiinilised kulud. Loodame selle probleemi lahendada ja aidata nad uuesti jalule.”

Praeguseks on mõned teadusrühmad teinud katseid inimese tüvirakkude loomise ja nende loomade seljaajusse siirdamisega. Kuid Dvir räägib, et neil on esimene labor, kus kasvatatakse inimese rakkudest valmistatud tõelise selgroo fragmente ja siirdatakse need ümber. Teine ainulaadne tegur antud uurimistöös on pikaajaliselt halvatud loomade ravi, kuna tüvirakkude uuringud on kippunud piirduma hiljuti halvatud loomadega. „Oma katses kasutasime nii hiljuti halvatud kui ka pikaajaliselt halvatud hiiri,” rõhutab Dvir. Ta lisas, et kuigi pikaajalise halvatusega hiirte seljaaju õnnestumise määr oli 80%, siis hiljutise või lühiajalise halvatusega hiirte seas saadi jalule 100% hiirtest.

Dvir räägib, et protsess algab väikese kõhu biopsiaga. „Me eraldame rasvarakud muudest materjalidest nagu kollageen ja suhkrud ning programmeerime rakud ümber geenitehnoloogia tehnikate abil, et need saaksid muutuda mis tahes rakuks kehas,” selgitas ta. „Me lisame rakud ainesse, mille valmistame biopsiaga kogutud rasvkoest mitterakulisest materjalist, jätame rakud sisse 30 päevaks ja jäljendame seljaaju arengut embrüos. Tulemuseks on seljaaju mikroneuronikude, mille siirdame halvatud loomadele.”

Dvir räägib, et praegu peavad nad kõnelusi kliiniliste katsete alustamiseks Ameerikas ja, ta eeldab, et see juhtub kahe ja poole aasta jooksul. Ta rõhutab, et kuigi seni on katses osalenud hiired, kasvatati implantaadid inimese rakkudest, mis tähendab, et uuringud on jõudnud väga kaugele. „Me kasutasime hiirtel inimese implantaate, mitte hiire implantaate, mis tähendab, et me ei lähe tagasi uuringute algusesse ja oleme nii kaugel, et võime aidata inimesi. Teame, kuidas inimestele implantaate valmistada. See teeb meid optimistlikuks, et jõuame kiiresti kliiniliste uuringute juurde,” sõnas ta.

Dvir usub, et uus meetod on rakendatav ka mujal kui lülisambavigastuste korral ning uurib praegu selle kasutamist mitmete teiste haiguste ja traumade puhul nagu Parkinsoni tõbi, ajukahjustused, müokardiinfarkt ja vanusega seotud kollatähni degeneratsioon.