Eelmisel nädalal leidis Narva linnapea Katri Raik intervjuus Fortele, et õige aeg Daumani ja Tiimanni tänavate ümbernimetamiseks on käest lastud ning avaldas kartust, et Nõukogude ajal oma nimed saanud tänavate ümbernimetamine võiks tekitada pingeid, mis oleksid võrreldavad 2007. aasta Pronksiööle eelnenutele. „Ma ei taha, et tänavanimede pärast algaks uus mälestusmärkide sõda. Inimesed võtavad nimede muutmist valulikult,” sõnas Narva linnapea. Varasemalt on ta ümbernimetamisele toetust avaldanud.

Albert Tiimann juhtis Narva linna Nõukogude okupatsiooni ajal 1918-1919, tema linnavalitsuse juures tegutsenud nn. kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjon tappis enamlaste poolteist kuud väldanud võimutsemise ajal Kreenholmi tehase sibiaukude juures äärmise jõhkrusega üle 50 Narva kodaniku. Ansis Daumanis oli läti enamlane, kes peale Veebruarirevolutsiooni sai Narva linnapeaks. Vabadussõja algul vallutas Punaarmee 6. kütidiviis Narva ja Virumaa ning liikus Tallinna peale, kuid löödi 1919. aasta algul eestlaste vastupealetungi käigus puruks. Daumanis oli 6. kütidiviisi komissar. Pärast seda oli Ansis Daumanis üks Läti Punaarmee juhte ning punase terrori teostajaid Lätis, milles hukkus 3500 inimest.

Eestis riikliku kohanimekorraldusega tegelev kohanimenõukogu (tegutses toona siseministeeriumi juures, tänapäeval on rahandusministeeriumi haldusalas - toim.) on soovitanud Narva linnal antud tänavate nimed ära muuta alates 2003. aastast. 2020. aastal võeti riigikogu poolt vastu kohanimeseaduse muudatus, mille järgi peaksid Eesti ajalookäsitlusega sobimatud tänavanimed olema välistatud.

Kohanimenõukogu esimees Mart Uusjärv rõhutab Fortele, et Daumani- ja Tiimani-nimelised tänavad on Eesti Vabariigis vastuvõetamatud ja kehtiva seadusega vastuolus.