Keskkonnaministeerium võttis luubi alla Tallinna lahe ankrualal toimuva naftatankerite ohtlike jäätmete äri

Keskkonnaministeerium on käivitanud asjaomaste ametkondadega arutelud võtmaks lähema jälgimise alla Tallinna lahes asuval ankrualal toimuva naftatankerite jäätmete üleandmise äri, mis ei ole reguleeritud mitte ühegi Eestis kehtiva seadusega.

„Peame vajalikuks laiapõhjalisemat arutelu ankrualadel toimuvatest tegevustest. Ankrualad on moodustatud teadmises, et ankrualadel seisavad laevad ankrus. Tegelikkuses ei ole see kahjuks nii. Seetõttu on vaja leida lahendus, kas minna tagasi selle juurde, et ankrualad on mõeldud laevade ankrus seismiseks või vaadata üle reaalsed tegevused ankrualadel ja täpsustada õiguskorda selliselt, et erinevate osapoolte kohustused ja vastutus ankrualadel oleks selgelt paigas," leiab keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv.

Asekantsleri viidatud tegevused seisnevad selles, et Eestis on tekkinud ettevõtete ring, mis pakuvad välismaistele naftatankeritele võimalust vabaneda nende pardal toimunud naftatootmise jäätmetest ja lisaks laeva enda ekspluateerimise käigus tekkinud õlistest segudest. Selleks võimaldatakse neil ohtlikud jäätmed Eesti väiksematele laevadele ümber pumbata Naissaare ja Kakumäe vahel asuval ankrualal tähisega Golf ehk lühemalt G.

Selle ohtliku ja reguleerimata teenuse osutamisse on kaasatud esmalt Paljassaare sadamat haldav Heiti Hääle ja Taavet Hinrikuse ettevõte Hundipea OÜ - just sellest sadamast, mille kaid Tallinna Sadam 2019. aasta lõpus 750 000 euro eest Heiti Häälele maha müüs, siirduvad väikesed naftalaevad suurtelt tankeritelt jäätmeid vastu võtma ning kus neil on hiljem võimalus need jäätmed paakautodesse ümber pumbata. Kummalisel kombel on need Paljassaare sadama kaid registreeritud mitte ärimaana vaid transpordimaana - sellest sõltub aga väga palju riigile makstavate maksude suuruse osas.

Teiseks on teenuse osutamisse kaasatud riigiettevõte (riigi esindajaks on MKM) Tallinna Sadama enamusosalusega Green Marine, mille omanikeringi kuuluvad ka ettevõtte juht Carl-Jüri Piht ja Aivar Sülla. See ettevõte tegeleb vastuvõetud ohtlike jäätmete ümbertöötlemisega - osa läheb kütteks, osa kütuseks, osa jäätmehoidlasse. Kolmandaks reaalselt tankerite juures käivate väikelaevade omanikfirma AS Vaggen (näiteks laev Lotos) ning mitmed Läti lipu all sõitvad väikelaevad nagu Flagman ja kütuselaevad nagu Skorpion ja EAST (Baltic Marine Bunker AS).

Naftatankereid käib neilt ettevõtetelt jäätmete äraandmise, punkerdamise või laevakere puhtaks kraapimise teenust saamas Tallinna lahes iga päev mitmeid.

Probleemiks on aga see, et ükski Eesti seadus ega Euroopa Liidu norm ei näe ette, et ohtlike jäätmete ümberpumpamine võiks toimuda väljaspool sadamate akvatooriumit.

Näiteks valitsuse määrus "Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord" ei käsitle uues kehtivas redaktsioonis ega ole ka varem käsitlenud jäätmete üleandmist. Selle normi kohaselt on ankrualal lubatud vaid laevade ankrus olemine ja nende punkerdamine ehk kütusega varustamine.

„Keskkonnaministeerium on käesoleval aastal käivitanud arutelud ankrualadel toimuvate tegevuste üle asjassepuutuvate ametkondade ja huvigruppidega. Arutelud on jätkuvad ning keskenduvad nii ankrualade juriidilisele käsitlusele kui ka seal tehtavatele toimingutele," märkis keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist Agni Kaldma.

G-ankruala, kus ohtlike jäätmete ümberpumpamine toimub, asub lähedal mitmetele looduskaitsealadele (Muraste, Rannamõisa) ja avalikele randadele (Kakumäe, Stroomi).