Talendid töötavad sinu asutuses juba praegu. Aita neil särada!

Karjääriteenuste valdkonna arengusse panustavad Eestis mitu organisatsiooni, näiteks töötukassa ja Euroguidance’i keskus. Tänu nende ühisele soovile uurida Eesti karjääriteenuste olukorda, sattus seda teemat uurima Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi andragoogikadotsent Larissa Jõgi. Koos kolleegidega Tallinna ülikoolist viisid nad läbi põhjaliku uuringu ning visandasid selle tulemusel selge sõnumi: karjääriteenuseid ei vaja mitte ainult noored ja õppurid, vaid ka väga paljud täiskasvanud.

Karjääriteenuste valdkond on väga perspektiivikas, sest inimese elus on mitmeid punkte, kus spetsialist saab teda toetada ja suunata, leiab Larissa Jõgi. „Haridus- ja töövalikud, uued väljakutsed, elu pöördepunktid, näiteks kolimine,“ loetles ta.

Uuringu järgi on karjääriteenuseid viimase kahe aasta jooksul kasutanud veidi üle poole noortest ja ligi veerand täiskasvanutest. Samas täiskasvanutest kasutavad karjääriteenuseid peamiselt töötud ja tööturul mitteaktiivsed inimesed. Töötajatest on karjääriteenuseid kasutanud vaid kümnendik. Millest see suur vahe tuleb?

Larissa Jõgi selgitas, et tema arvates on siin suur roll töötukassal, kes on selle valdkonna suur tegija ning kelle üks peamisi sihtgruppe on inimesed, kel on vähemad võimalused tööturul, näiteks töötud.

„Aga me tuvastasime ka seda, et väga paljudes Eesti organisatsioonides tegeletakse asutuse sees karjäärinõustamise ja inimeste toetamisega. See jäi statistiliselt ja sisuliselt välja toomata, sest see polnud eraldi fookus, kuid mul on tunne, et see valdkond areneb.“

Asutuste sees on tihtipeale kõige parem info personaliarenduse spetsialistidel, kes tunnevad oma organisatsiooni tööjõudu. „Võib-olla võiksid need inimesed olla häälekamad,“ leiab Larissa Jõgi. „Me teame väga paljusid organisatsioone, kus otsitakse talente. Meie uuringu seisukohalt on hea öelda, et talent on peidus igas inimeses, aga neid on vaja natuke toetada ning seda saavad eelkõige teha just personalispetsialistid.“

Karjääriteenuste valdkonnas töötavad väga erineva taustaga inimesed, näiteks psühholoogid, pedagoogid, majandusinimesed, andragoogid ja paljudelt teistelt elualadelt tulnud inimesed. Seda peab Larissa Jõgi suureks plussiks, sest need inimesed tunnevad tööturu sektorite eripärasid. „Ühe näitena saamegi tuua välja Eesti töötukassa, mis organisatsioonina on suutnud üles ehitada väga toetava süsteemse lähenemise oma karjäärivaldkonna spetsialistide toetamiseks.“

Need spetsialistid oskavad infot ja võimalusi süstematiseerida viisil, et nad vastaksid iga inimese konkreetsetele vajadusele. Ja kui veel viis-kuus aastat tagasi soovisid karjäärispetsialistid ise koolitada end rohkem nõustamise vallas, siis nüüd on olulised digitaalsed võimalused inimeste aitamiseks.

Larissa Jõgi ja teised uurijad järeldasid, et karjääriteenuste valdkond Eestis on professionaliseerumas ja selles pildis on see valdkond teistele organisatsioonidele heaks eeskujuks, kuidas oma inimesi saaks professionaliseerumises toetada.

Taskuhäälingu seekordses osas saab veel teada, kes on karjääriteenuste osas vaeslapse rollis, kuidas Erasmuse programm karjäärispetsialiste toetab, miks on Larissa Jõgi jaoks täiskasvanute haridus nii oluline ja muudki.